Hiinas tegutsevad välisfirmad püüavad muutuda hiinalikuks

Hiina turg oma 1,4 miljardi tarbijaga mõjub paljudele suurtele ja väikestele ettevõtetele justkui meepott. Äripäev on varasemalt kirjutanud näiteks Apple’ist, kelle jaoks on Hiina turg väga oluline, ent kes samas on üpris hädas hiinlaste oma leeri saamisega.

Tõsi on, et paljude ettevõtete jaoks on Hiina turg kasvu silmas pidades väga oluline. See paneb ettevõtteid nuputama, kuidas Hiinas kindlalt jalad maha saada. Üks selliseid võimalusi on muutuda ise hiinalikuks, kirjutab CNN Money.

“Hiina on maailma suuruselt teine majandus ning ei ole just kõige targem Hiina turul mitte tegutseda,” lausus New Yorgi raamatupidamisfirma Marcum partner Drew Bernstein, kes on eeskätt keskendunud just Hiina turule. Bernstein lisas, et ettevõtetel tuleb siiski alati meeles pidada, et hiinlaste reeglite järgi mängimine on raske.

Bernstein selgitas, et praegu on suurfirmade puhul näha, et otsitakse variante, kuidas muutuda hiinlaste jaoks nii-öelda kodusemaks. Ta lisas, et see võib olla vaat et ainuke variant, kuidas suurettevõtetel üldse ellu õnnestub jääda.

Taoline viimane näide tulebki õigupoolest sellest nädalast, mil ülemaailmselt tuntust kogunud, ent Hiinas mõnevõrra ebaõnnestunud Uber kohaliku sõidujagamisteenust pakkuva Didiga leivad ühte kappi pani.

Teise näitena saab tuua Walmarti, kes andis oma Hiina veebiäri hiljuti kohaliku e-kaubanduse gigandi JD.com kätesse. Kahe ettevõtte kokkuleppe tulemusena sündis uus ettevõte, millest üks osa kuulub Walmartile.

Ka McDonald’s on hiljaaegu teatanud, et otsib aktiivselt nii Hiinas kui Aasias partnereid, kellega regioonis koostööd teha. McDonald’sit on Hiinas viimastel aastatel tabanud mitmed toidu ohutusega seotud skandaalid ja see on ettevõtte äri päris palju räsinud.

Hiina surub oma peale

Hiina valitsus on juba pikemat aega välismaistel firmadel tungivalt soovitanud leida endale kohalik partner, kellega koostööd arendada. Eeskätt rõhutatakse seda rahvuslikult olulistes valdkondades nagu meedia, mille sisus on teadupärast riigi juhtkonnal vägagi suur sõnaõigus.

Nõnda püüavad rahvusvahelised ettevõtted endale leida head ja ustavat Hiina partnerit, eesmärgiga muutuda “hiinalikuks”. Kuna riigi majanduskasv on viimasel ajal hoogu maha võtnud ning jääb aastas 7% juurde, kurdavad ettevõtted halvenenud ärikliima üle. Muuhulgas on ettevõtted kurtnud, et hiinlased kasutavad oma ettevõtete suhtes protektsionistlikke meetodeid: hiljutise uuringu kohaselt ütles 75% küsitletud välismaistest ettevõtetest, et suhtumine neisse on võrreldes varasemaga muutunud ebasõbralikumaks.

Tegelikult pole see üllatav ning lisaks majanduse jahenemisele võib otsida mõningase soosimatuse põhjust ka sellest, et Hiina valitsus soovib oma kohalikke ettevõtteid üha aktiivsemalt rahvusvahelisele areenile suruda. Kriitikute sõnul on säärane plaan toonud kaasa olukorra, kus kohalikke firmasid eelisatakse ilmselgelt välismaistele.

Nii on tehnoloogiaettevõtetele Facebook ja Twitter Hiina oma turu sulgenud, samas kui kohalikul internetikompaniil Tencent läheb väga hästi.

Korruptsioongi mängib oma rolli ning selle tõttu on saanud kannatada näiteks Microsofti, Qualcommi ja GlaxoSmithKline’i ärid.

Kuigi Hiina kohaliku ettevõttega koostöö tegemine võib olla hea variant, on sellel ka tumedam pool. Ühelt poolt võimaldab koostöö tegemine saada paremini hakkama Hiina keerukate regulatsioonidega ning võimaldab julgemalt vastu astuda kohalikele konkurentidele. Teisalt on välismaised ettevõtted sageli hädas oma intellektuaalse omandi kaitsmisega. Näiteid, kus Hiina kohalikud firmad kopeerivad sisuliselt täielikult välismaise ettevõtte toodangu ning seepeale kohalikus kohtus võitjaks jäävad, pole just haruldased.

Bernstein lausus lõpetuseks, et kuigi kõik võtab aega, näib, et välismaised firmad hakkavad lõpuks ometi taipama, kuidas Hiinas äri teha. “Hiina majandust ei juhi nõudluse ja pakkumise printsiip, seda juhib valitsus ning see pole midagi, mida Lääne investorid siiani täielikult mõista suudavad,” lausus ta lõpetuseks.