Ökonomistid aga vaatavad ametlikust 4,6% figuurist mööda, saamaks laiema pildi tegelikust olukorrast. Laiemat ülevaadet pakub nö U-6 määr, mis võtab arvesse mitmeid faktoreid. Novembris kukkus see number kaks kümnendikku, 9,3%-le.

Ametlikku töötusemäära definitsiooni alla peaks mahtuma kõik töötud, kuid seal ei kajastu eriolukorrad. U-6 määra all mõeldakse kõiki töötuid ning inimesi, kes on ka vähesel määral tööturuga seotud ning sunnitult osalise tööajaga inimesed. Teisisõnu: töötud, võimetele mittevastava töökohaga ning tõrjutud töötajad.

Ametlik töötusemäär ehk U-3 on viimastel kuudel langenud majanduslanguse eelsele tasemele ning ökonomistid näevad seda täistööhõivena. U-6 on viimastel kuudel märkimisväärselt kukkunud, kuid on kõrgemal tasemel kui see oli majanduslanguse ajal. Viimane kord, mil U-6 oli madalam kui 9,3%, oli 2008. aasta augustis.

Üks murekohti on viimastel aastatel olnud tööjõu osalemine tööturul. Tööturul osalemise määr on alates majanduslangusest kukkunud, kuid seda tõenäoliselt demograafiliste muutuste tulemusena. Samas mõned ökonomistid usuvad, et osad töötajad tunnevad ennast heitunult ning ei otsi aktiivselt tööd. Suurim murekoht on aga 25-54 aastate töötajate tööelus osalemise määra langus. Novembris kukkus tööturul osalemise määr 62,7%-le.

Kuna üha enam töötuid ameeriklasi leiab tööd ning konkurents tööturul töötajate pärast suureneb, siis on oodata ka palgakasvu. Viimastel kuudel ongi palgakasv hoogustunud. Paljud ökonomistid on aga mures, et paljud uued loodud töökohad on madalapalgalised ning madalat kvalifikatsiooni nõudvad positsioonid.

Oktoobris kasvas keskmine tunnipalk 3 sendi võrra 25,89 dollarile. Keskmine nädalapalk oli 890,62 dollarit.

Selle raporti näol on tegemist viimase raportiga enne Föderaalreservi detsembrikuist kohtumist. Analüütikud usuvad, et tänu kasvale majandusele ja paranevale tööturu olukorrale tõstetakse detsembris ka intressimäärasid.