Pole eriline saladus, et toornafta hind mõjutab mitte ainult toorainekauplejate sissetulekuid, vaid ka tarbijate igapäevaelu - palju maksame bensiini, lennupiletite või isegi pätsi leiva eest.
- Kõik pilgud on OPECil, et näha, kas naftakartell peab oma leppest kinni. Foto: EPA
Naftakartell OPEC üritab musta kulla hinda taas kergitada ja selles valguses tasub uurida, milliseks võib järgmisel aastal kujuneda maailma ühe olulisema tooraine hind.
Novembri lõpust on Brenti toornafta kallinenud üle 8 dollari tänu sellele, et naftat eksportivate riikide organisatsioon (OPEC) leppis kokku tootmismahtude vähendamise. Plaaniga liitusid veel OPECi-välised suured naftatootjad nagu Venemaa. Musta kulla hind tõusis detsembri keskpaigaks umbes 55 dollarini barrelist, kõrgusse, kus see viimati oli läinud aasta juulis.
Ekspertide sõnul on nüüd võti OPECi käes, sest investorid tahavad näha, et naftakartell suudab kokkulepetest ka kinni pidada. Varem pole see neil alati õnnestunud.
“Lisabarrelite tootmisest võtmine kergitab küll hindu, viies need tõenäoliselt 60 ja 70 dollari vahele barrelist, kuid ennekõike sõltub see varem kvootidest mitte kinni pidanud liikmesriikide valmidusest piiranguid järgida,” kommenteeris BMI Research. “Mida kõrgemale tõuseb naftabarreli hind, seda suurem on kiusatus piiranguid eirata,” kirjutas BMI oma analüüsis.
OPECi ja tema partnerite tootmismahtude piirangud kehtivad esialgu kuus kuud.
Tootmine lööb rekordeid
OPECi liikmesriigid pole enda elu just lihtsamaks teinud, sest Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmeil pumpasid liikmesriigid novembris maapõuest rekordkoguses naftat.
Novembris pumpas OPEC 34,2 miljonit barrelit päevas, mis on ühe kuu rekord ning lausa 300 000 barrelit päevas rohkem kui kuu varem. Naftakartell seadis limiidi toota alates jaanuarist 32,5 miljonit barrelit naftat päevas ning nüüd tuleb neil 1,2 miljoni barreli asemel ööpäevast tootmist koomale tõmmata 1,7 miljoni barreli jagu. Saudi Araabia on endiselt OPECi suurim tootja 10,63 miljoni barreliga päevas ning riik peab vähendama tootmist pea 10 miljonini. Novembrikuise massilise tootmise tagajärjel tõusis ülemaailmne tootmine 98,2 miljoni barrelini päevas.
Musta kulla hinna kujunemisel on võtmetegur ülemaailmsed varud. “Kui OPEC ja liitu mittekuuluvad partnerid peavad lubadustest kinni, siis võivad ülemaailmsed naftavarud hakata vähenema 2017. aasta esimeses pooles,” teatas IEA.
Juulis kasvasid globaalsed naftavarud kõigi aegade rekordtasemeni, kuid on alates sellest ajast vähenenud 75 miljoni barreli võrra. Võrreldes aga viimase viie aasta keskmisega, on naftavarud ikka veel 300 miljoni barreli võrra suuremad.
Kildanafta hoiab hinna kontrolli all
Mõistagi mängib nõudlus oma rolli ning see peaks prognoosi järgi kasvama. IEA andmeil tõusis globaalne nõudlus sel aastal 1,4 miljoni barreli võrra päevas, eelkõige tänu USA tugevale nõudlusele. Peale selle tõstis agentuur tuleva aasta ülemaailmset nafta nõudluse prognoosi, mis peaks suurenema 1,3 miljoni barreli võrra päevas.
Investeerimispanga J.P. Morgan analüütikute hinnangul on India, Lähis-Ida ja Hiina nõudluse kasvu võtmetegijad. Nende sõnul pole Aasias sel sajandil ühtegi kahanenud nõudlusega aastat ning 2017 peaks nõudlus kasvama 300 000 barreli jagu päevas.
Tooraineturgude viimases ülevaates määras Maailmapank toornafta 2017. aasta hinnasihiks 55 dollarit ehk varasemast kaks dollarit rohkem. Maailmapank prognoosib tuleval aastal enamike energiahindade kallinemist.
Suurem osa eksperte on arvamusel, et toornafta hind rallima ei hakka, sest USA kildanafta tootmine hoiab selle kontrolli all. Hinna kallinedes lisandub üha uusi kildanaftatootjaid, kes uputavad turgu täiendava pakkumisega. Investeerimispanga Goldman Sachs analüüsi järgi tähendaks 55dollariline barreli hind Ühendriikide tootjatelt keskmiselt 800 000 lisabarrelit kildanaftat päevas.
IHS Markiti analüütiku Dan Yergini sõnul on saudid ja OPEC mõistnud ja arvesse võtnud, et kildanafta on turu osa ja see ei kao niipea kuhugi. IHS prognoosib, et kildanafta tootjad paisutavad tootmist 300 000 kuni 500 000 barreli võrra päevas, kui nafta hind püsib 50 ja 55 dollari vahel.
Kuid kõige selle juures ei tasu unustada valuutat, milles musta kulda hinnatakse. J.P. Morgani analüütikud märgivad, et tugevnev dollar võib nafta hinna kallinemisele osaliselt piduri peale tõmmata. Nende andmeil on musta kulla ja dollari korrelatsioon alates 2010. aastast -0,86.
Seotud lood
FIDE kiir- ja välkmale maailmameistrivõistlused toimuvad 2024. aastal esmakordselt New Yorgis. 26. detsembril Wall Streetil algav suursündmus toob kokku maailma tippmaletajad ja rõhutab male sümbolväärtuseid – strateegiat ja riski –, mida seekord väljendatakse globaalse ärikeskuse südames.