Sirje Rank • 30 detsember 2016

Inflatsioon Euroopas kiireneb – mida teeb keskpank?

Mario Draghi  Foto: Scanpix/Reuters

Nafta hinna tõus tänu naftat eksportivate riikide kartelli OPEC otsusele tootmist piirata ning nõrgem euro kurss USA dollari tugevnemisest toovad tõenäoliselt euroalal kiirema inflatsioonitempo kui Euroopa Keskpank oma detsembris avaldatud prognoosis ette nägi.

See ei ole tingimata ainult hea uudis, ehkki neli aastat on pingutatud, et inflatsioonitempo euroalal optimaalseks hinnatud kahe protsendi lähistele kergitada.

Kui inflatsioon kiireneb, lähevad keskpangas kohe tugevamaks need hääled, mis nõuavad 2015. aasta kevadel käima lükatud keskpanga varaostuprogrammi lõpetamist. See on olnud keskpanga tööriist deflatsiooniohu tõrjumisel. Selle aasta viimasel rahapoliitika nõupidamisel otsustas Euroopa Keskpank programmi tuleva aasta lõpuni pikendada, kuid vähendada alates aprillist igakuiste tugiostude mahtu 80 miljardilt eurolt 60 miljardile. Ühtlasi tähendas see keskpanga otsus, et võimalike poliitiliste vapustuste puhuks Euroopa uue aasta valimiskalendris, on keskpanga turvavõrk laiali laotatud.

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi hoiatas aasta viimasel pressikonverentsil, et kõikjal on väga palju ebakindlust. Ta ütles, et vajadusel on keskpank valmis oma igakuiste tugiostude mahtu ka taas suurendama.

Samal ajal hakkab aga energiakandjate hinnatõus inflatsiooni kiirendama. Agentuur Bloomberg kirjutab, et agentuuri küsitletud analüütikute hinnangul kiirenes inflatsioon euroalal detsembris novembri 0,6 protsendilt 1%-le. Esialgse hinnangu avalikustab Eurostat jaanuari alguses.

Oma detsembris avaldatud majandusprognoosis ei olnud Euroopa Keskpank nafta hinnatõusu veel sisse rehkendanud. Novembri keskpaigast on aga Brenti nafta hind kerkinud enam kui veerandi võrra, kaubeldes täna 57,12 dollari tasemel barrelist. Keskpanga prognoosi järgi kiireneb inflatsioon uuel aastal 1,3%-le ja alles aastaks 2019 1,7%-le, kuid ilmselt tuleb need prognoosid uuel aastal üle vaadata. Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann ütles jõulu eel väljaandele Bild, et 2019. aastal oleks juba hilja hakata keskpanga rahapoliitikat koomale tõmbama. Ehk et seda tuleks teha varem, kui inflatsioon on kindlal kursil soovitud sihi ehk 2% taseme suunas.

See „kindel kurss“ jätab tõlgendamise ruumi. Alusinflatsioon, mis jätab välja volatiilsed energiakandjate ja toidukaupade hinnad, ei ole juunist saadik 0,8% tasemelt liigahtanud ega teinud seda Bloombergi küsitletud analüütikute hinnangul ka detsembris. Töötuse määr euroalal on ikka 10% lähistel ja palgatõusutempo tagasihoidlik.

Eraldi riski euroala majanduse toibumisele kätkeb ka nafta hinna tõus – euroala on suur energiakandjate importija.

Analüütikud arvavad, et Euroopa Keskpank jääb uuel aastal esialgu ettevaatlikuks ega kiirusta kiireneva inflatsiooni peale rahapoliitikat karmistama. „Üks õigustus – või vabandus – mida nad kasutada võivad, on poliitiline ebakindlus oluliste valimiste eel, ütles Bloombergile Genfis asuva Banque Pictet & Cie SA vanemökonomist Frederik Ducrozet.

Hetkel kuum