Globaalne relvakaubandus purustab rekordeid
Möödunud aastal oli globaalne relvakaubitsemine kõrgeimal tasemel alates külma sõja lõpust.
Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (SIPRI) uuringust selgub, et eeskätt põhjustasid relvakaubitsemise aktiviseerumist Lähis-Ida ja Lõuna-Hiina mere konfliktid, aga ka kasvav ohutunnetus Venemaa suhtes.
USA oli möödunud aastal konkurentsitult suurim relvade eksportija. SIPRI raporti kohaselt andis USA viimase viie aasta relvaekspordist 33%. Venemaa oli suuruselt teine ja Hiina kolmas relvamüüja.
“USA müüs eelmisel aastal väga palju relvi, nii väga kalleid relvi kui ka strateegilisi relvi,” ütles SIPRI militaarosakonna direktor Aude Fleurant ja lisas, et USA roll relvatööstuses on kasvanud nii võimsaks, et sisuliselt suudab riik ka üksi mõjutada, missugused trendid militaarmaailmas valitsevad.
USA eksporditud relvadest 47% leidsid tee Lähis-Idasse. Peamised relvaostjad olid Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid ja Türgi.
Relvade eksport Lähis-Ida riikidesse kasvas vahemikul 2011–2016 võrreldes 2005.–2010. aastaga 86% võrra, kusjuures relvaimporti suurendasid enim Saudi Araabia ja Katar.
Fleurant märkis, et relvaostude juures on tähtis mõista, et relvade ostutehingud on väga pika vinnaga ehk kuigi näib, et Lähis-Ida riikide relvade import suurenes palju just möödunud aastal, on tegu mitme aasta taguse lepinguga. Siis oli teadupärast sealsetel naftariikidel musta kulla kõrge hinna tõttu ka piisavalt raha, et relvi osta.
Lähtuvalt eelnevast prognoosib Fleurant, et ilmselt hakkab lähiaastail madala nafta hinna ning kahanenud sissetulekute tõttu Lähis-Idas relvade import vähenema.
Ka Aasia riikide puhul on relvade import suurenenud. Peamised põhjused on territoriaalsed vaidlused.