Idufirmapalavik jõudis börsile

Snapchati omanikfirma Snap on nüüdsest New Yorgi börsil.  Foto: EPA
Jaga lugu:

Kolmapäeval tegi kauaoodatud börsidebüüdi selle kümnendi idufirmade buumi üks säravamaid tähti - Snapchati omanikfirma Snap. Esimese kauplemispäeva raju tõusu järel saab vaid tõdeda, et börsiinvestoreid on idufirmapalavik tabanud.

Snapi aktsiate avalik esmaemissioon (IPO) viidi läbi hinnaga 17 dollarit aktsia kohta, mis oli kõrgemal esialgsest 14-16 dollari hinnavahemikust, kuna nõudlus oli prognoositust parem. Neljapäeval läks kauplemine New Yorgi börsil lahti, aktsia avanes 24 dollari peal ja tõusis päeva lõpuks 24,48 dollarini ehk kokku oli tõus 44%. Firma turuväärtus paisus ulmelise 28,3 miljardi dollarini.

Võrreldes teiste oluliste tehnoloogiasektori IPOdega läks Snapil päris hästi. Esiteks ei korratud Facebooki katastroofilist esimest päeva ja aktsia oli viisakalt hinnastatud, mis tekitas veel ostuhuvi börsiinvestorites. Võrdluseks: Twitteri aktsia tõusis avapäeval 73%, Google 31%, Netflix 12% ning Facebook 0,6%. Ajalugu on siiski näidanud, et pikas plaanis ei tähenda need numbrid midagi (vt nt Twitteri aktsia graafikut loo lõpus).

Tugev huvi Snapi vastu tuleneb firma populaarsest haihtuvate piltide ja videosõnumite rakendusest nimega Snapchat, millel on 158 miljonit igapäevast kasutajad, kellest enamik jääb vanusevahemikku 18–34. Teismeliste hulgas on rakendus eriti populaarne just haihtuva sisu tõttu ja seepärast, et nende vanemaid, erinevalt Facebookist, seal ei ole.

Nüüd on reklaamijad firma ukse taga rivis sooviga reklaamida sellele nooremale põlvkonnale, kelleni läbi televisiooni, raadio ja muude traditsiooniliste reklaamikanalite on üha raskem jõuda.

Hea ajastus, suurepärane prognoositav kasv

Snapi ajastus börsile tulla on samuti fantastiline. Firmad ikka üritavad tulla börsile tõusva turu ajal, kui optimism vohab, mis võimaldab neil aktsiaid kallima hinnaga müüa ja firmale rohkem raha sisse tuua. Ajastusega pandi täpselt kümnesse, sest kolmapäeval sulgusid Dow Jonesi tööstuskeskmine ja S&P 500 indeks rekordkõrgusel.

Investoritele paistab meeldivat ka firma kiire kasvuväljavaade. Snap hakkas alles 2015. aasta teises pooles enda rakendusega raha teenima, hakates müüma reklaami. 2016. aastal teenis praeguseks viis aastat vana ettevõte 404,5 miljonit dollarit käivet ehk ligi seitse korda rohkem kui 2015. aastal. Sel aastal soovitakse käibena teenida miljard dollarit ja 2018. aastal kaks korda nii palju. Muljetavaldavad numbrid.

Paraku pole Snapi börsiletulek ja väärtuse tõus vaid üks ilus muinasjutt, sest firmaga kaasneb suur hulk vastuseta küsimusi. Esimene on endiselt asjaolu, et firma on tugevalt kahjumis. Mainitud 404miljonilise käibe peale saadi mullu 514 miljoni dollariline kahjum. Firma kasvades kasvavad ka kulud ja siin peavad investorid hoolikalt kuludel silma peal hoidma, sest fantastilisest käibe kasvust pole kasu, kui iga teenitud dollar vaid suurendab kahjumit.

Mind paneb kõige rohkem imestama börsiinvestorite valmidus nii kõrget hinda Snapi eest maksma. Päeva lõpuks oli firma turuväärtus 28,3 miljardit dollarit. See on hullumeelne number ühe rakenduse eest, mis saab 1,27 dollarit kahjumit iga teenitud dollari eest ja mille aastane käive oli mullu 400 miljonit dollarit.

Miks on Facebooki kasutaja vähem väärt kui Snapchati oma?

Ilmselgelt vaatavad investorid tulevikku, kuid mulle jääb mulje, et investorid on binoklitega tulevikku vaadates pannud neile ette veel suurendusklaasi ja mikroskoobi. Kuna nende uue põlvkonna sotsiaalmeedia firmade puhul vaadatakse igakuiste või päevaste kasutajate hulka, siis võrdleme neid numbreid korra.

Snapchatil oli eelmise kvartali lõpus 158 miljonit igapäevast kasutajat. Võttes firma turuväärtuse aluseks, see teeb 179 dollarit ühe kasutaja väärtuseks. Facebookil oli läinud kvartali lõpus 1,23 miljardit igapäevast kasutajat, kuid siia juurde peame lisama veel WhatsAppi ja Instagrami kasutajad, sest need rakendused kuuluvad ka Facebooki impeeriumi. Neid numbreid paraku ei ole, aga Facebooki andmetest näeme, et Facebooki kasutas igapäevaselt umbes 67% igakuistest kasutajatest. Liites kokku Facebooki impeeriumi kõik igakuised kasutajad, võttes sealt 67% ning suhestades selle Facebooki 400 miljardi dollarilise turuväärtusega, teeb see ühe kasutaja hinnaks umbes 165 dollarit. 14 vähem, kui Snapchatil.

Twitteril on umbes sama palju igakuiseid kasutajaid, kuid investorite hinnangul on Twitteri kasutaja väärt kõigest 53 dollarit ehk kaks ja pool korda vähem kui Snapchati peaasjalikult teismelised. Toon ka välja, et Twitteri käive oli 2016. aastal 2,53 miljardit dollarit ehk ligi kuus ja pool korda rohkem, kui Snapil. Praeguste prognooside alusel saavutab Snap heal juhul alles kahe aasta pärast sama käibe. Ent Snap on juba praegu 2,5 korda suurema turuväärtusega.

Olgu, las investorid hindavad Snapchati kasutajaid kallimalt kui Facebooki impeeriumi omi. Järelikult peab Snapchatil parem reklaamiplatvorm olema. Aga ei ole. Instineti analüütik Anthony DiClemente kirjutas, et reklaamiostjate sõnul on Snapi reklaamitooted väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele keerulised kasutada ning sobilike kasutajate sihtimine (targeting) pole pooltki nii arenenud kui Facebookil. Ühesõnaga - investorite arvates on Snapchati väikse ostujõuga peaasjalikult teismelised kasutajad kehvema platvormi juures rohkem väärt kui Facebooki kasutajad.

Twitter on hoiatav näide

Mind muudab murelikuks ka fakt, et Snapchati uute kasutajate kasv on hakanud kahanema. Viimases kvartalis kasvas igapäevaste kasutajate hulk võrreldes kolmandaga kõigest 3,3%. Ma ei oska prognoosida, kas Snapchat suudab või ei suuda kiirest tempos uusi kasutajaid lisada, aga mul on hästi meeles Twitteri hoiatav näide. 2014. aastal hakkas Twitteri uute kasutajate hulk raugema ja 2015. aasta lõpus isegi kahanes korraks. Sellest piisas, et imelisest kasvuaktsiast sai sotsiaalmeedia peksupoiss.

Neljapäeval analüüsidega välja tulnud analüütikud oma pessimismiga tagasi ei hoidnud. DiClemente määras aktsia hinnasihiks 16 dollarit ja soovitab müüa. Pivotal Researchi analüütik Brian Weiser määras hinnasihiks koguni 10 dollarit ja soovitab samuti müüa. Kõige optimistlikum analüütik Aegis Capitali Victor Anthony, kelle hinnasiht on 22 dollarit ja soovitab hoida aktsiat. Kuid ka tema tõi kaheksapunktilise muretabeli, millest iga punkt peaks Snapi investori mõtlema panema.

Ja kõige tagatipuks tasub tähele panna, et Snapi aktsiat omades ei ole sul aktsionäride üldkoosolekule asja. Snapi aktsiad ei oma hääleõigust ja firma kaks kaasasutajat - Evan Spiegel ja Bobby Murphy - omavad enam kui 90% hääleõiguslikest aktsiatest. Ma ei ütle, et see ilmtingimata halb on, sest esiteks läbi eesti konto aktsiaid omav investor on niikuinii hääleõiguseta ja teiseks pole niikuinii ühelgi eestlasel nii palju raha, et mõnes suures USA börsifirmas olulist osalust soetada. Kui Spiegel ja Murphy on visionäärid nagu Elon Musk või Mark Zuckerberg, siis see on hea, et nad saavad firmat kindlalt oma visiooni järgi juhtida. Kui aga nad on halvad juhid või lähevad omavahel tülli, siis ülejäänud investorid ei saa firma käekäiku kuidagi mõjutada.

Võttes Snapi börsile tulekut kokku, siis mul on hea meel, et see läks hästi. Loodetavasti see meelitab teisi ükssarvi börsile. Mina aga ei saa aru, miks investorid nii suure kallilt hindavad Snapi. Minu jaoks on nii palju küsimusi üleval ja punaseid lippe lehvimas, et mina ei ostaks isegi ühte Snapi aktsiat.

Lõppu jätan meenutuseks Twitteri aktsia lennu pärast IPOt.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas