Rootsis ja Soomes prisked dividendid

Mitte küll nii rikkalik kui mullu, kuid siiski rekordite lähedal.

Soome Kauppalehti on börsiettevõtete majandustulemustest välja võtnud, et kokku plaanivad Soome börsifirmad tänavu dividendideks maksta 11,6–11,7 miljardit eurot. Rootsi majandusleht Dagens Industri rehkendab, et Rootsi suuremate börsifirmade aktsionäridel on oodata rahasadu suurusjärgus 187 miljardit Rootsi krooni, mis eurodes teeb 19,63 miljardit eurot. Seda kõike tingimusel, et aktsionäride koosolekud tehtud ettepanekud kinnitavad.

Dividendi saamiseks peab aktsiat omama vähemalt üks päev enne aktsionäride üldkoosolekut, mis dividendi kinnitab. Nii jõuab veel huvi korral osta, ehkki mõnes börsifirmas, nagu Kone ja Wärtsilä, on dividend juba lukus.

Kauppalehti ülevaade näitab, et enam kui pool Soomes oodatavast dividendisummast läheb riigist välja, välismaistele aktsionäridele (57,3%). Suurimad välisosalused on Telias, Cityconis ja Nokias.

Soome börsifirmadest maksavad tänavu enam kui pooled eelnenud aastaga võrreldes suuremat dividendi, Rootsis suurendasid dividendi, kui võtta arvesse nii korralised kui ka erakorralised dividendid, kolmest suurest börsifirmast kaks. Korralist dividendi, mis peaksid märku andma äritegevuse tugevusest, plaanivad Rootsi börsifirmad tänavu maksta 181 miljardit Rootsi krooni, mis on suurim number kui kunagi varem. Kasv mullusega võrreldes 5%.

Soomes kasvasid dividendid keskmiselt 15%, kuid selle numbri sisse jäävad ka väga suured äärmused. Näiteks suurendas Lemminkäinen dividendi eelnenud aastaga võrreldes pea 450%, olles suurematest börsifirmadest suurim dividendi tõstja – 12 sendilt 66 sendile aktsia kohta. Keskmiselt maksavad Soome börsifirmad läinud aasta eest dividendina välja 58% kasumist.

Kõige järsumalt kärpisid 2016. aasta eest dividendi Soome suurtest börsifirmadest Nokia ja Telia – kahepeale kokku pea miljardi euro võrra. Rootsis vähendas dividendi seitse suurt firmat. Korralist dividendi vähendas neli suurt börsiettevõtet – Ericsson, Telia, Ratos ja Getinge. Ericssoni jaoks oli tegemist esimese dividendikärpega kaheksa aasta jooksul – ja see kärbe oli väga järsk. Kui 2015. aasta eest maksti dividendi 3,7 Rootsi krooni aktsia kohta, siis läinud aasta eest tegi firma ettepaneku maksta dividendiks üks kroon aktsia kohta.

Kui Ericsson ja Telia poleks dividendi kärpinud, oleks dividendisadu Stockholmi börsil löönud 2007. aasta rekordi, osutas Dagens Industri analüütik Mikael Vilenius. Ka Soomes oleks tulnud rekord, kui poleks olnud Nokia ja Telia dividendikärbet.

Nii Rootsis kui ka Soomes on börsiettevõtetest läinud aasta eest suurim dividendimaksja Nordea pank ning esikümnesse mahub ka Telia, mis dividendimakset 480 miljoni euro võrra kärpis.

Rootsis on suurimate dividendimaksjate esikümnes kõik suurpangad, Soomes suurest kärpest (–590 miljonit eurot) hoolimata Nokia ning riiklik energiafirma Fortum, samuti suured metsanduskontsernid Stora Enso ja UPM Kymmene. Fortumi kohta nendib Kauppalehti, et välja pakutud dividend ületab tuntavalt analüütikute prognoos – 70 sendi asemel 1,1 eurot. Selle otsuse taga on ühelt poolt pungil kassa, ent teisalt suuromaniku Soome riigi suur rahavajadus.

Dividendi ei maksa umbes neljandik Soome börsi firmadest. Dividendi maksjate sekka naasjate seas on aga näiteks sellised firmad nagu Finnair ja Outokumpu, mis mullu dividendi ei maksnud.

Eraldi „klikk“ aktsiaid on nn dividendiaristokraadid ehk firmad, mis on pika perioodi vältel igal järjestikusel aastal dividendi suurendanud. Kõige aristokraatlikum Soome börsil on Raisio, mis on dividendi tõstnud kümme aastat järjest. Kaheksa aastat järjest on dividendi suurendanud Sampo, Huhtamäki ja Amer Sports. Ka Nordea ja Wärtsilä on esikümnes, olles mõlemad dividendi suurendanud viis aastat järjest.

Stockholmi börsil noteeritud suurtest börsiettevõtetest on alati dividendi tõstnud 1999. aastal noteeritud Castellum ja 2005. aastal noteeritud Wihlborgs. Kunagi pole dividendi vähendanud 1974. aastal noteeritud H&M, üheksakümnendate alguses noteeritud Assa Abloy ja Atrium Ljungberg ning 2001. aastal börsidebüüdi teinud Alfa Laval. Vähemalt 20 aastat pole dividendi vähendanud Atlas Copco, Swedish Match ja Hufvudstaden. 

Soome vaieldamatu rahvaaktsia on jätkuvalt Nokia, millel on 223 036 väikeaktsionäri. Esiviisikusse mahuvad veel Fortum, Sampo ja metsanduskontsern UPM-Kymmene.

Kauppalehti nendib, et nende nn rahvaaktsiate hinnatase on kõrge, kuid paljud on neisse panustanud hea dividenditootluse pärast. Samas on palju ka passiivseid väikeaktsionäre, kelle investeeringud võivad tehtud olla veel ajal, mil Nokia aktsia maksis 50 eurot. Nii ei tõuse käsi müüma.

Rootslaste rahvaaktsiad on Ericsson, SEB, Nordea, Volvo ja Sandvik. Samuti Telia, Swedbank, ABB, H&M, Astra Zeneca, Handelsbanken ja SSAB. Kõige skeptilisemad on analüütikud viimasel ajal olnud Ericssoni ja H&Mi suhtes.

Dagens Industri analüütik Mikael Vilenius ütleb, et häid dividendimakseid võib oodata ka järgmisel aastal.  Analüütikud prognoosivad järgmiseks kolmeks aastaks suurfirmade dividendide kasvu 4–8%. Selleks süstib optimismi ka positiivse majanduskonjunktuuri kindlustumine.

 

miljardites Rootsi kroonides (kr aktsia kohta)

Nordea 25,5 (6,22)H&M 16,1 (9,75)Swedbank 14,7 (13,2)SEB 11,9 (5,5)SHB 9,7 (5,0)Telia 8,7 (2,0)Investor 8,4 (11,0)Atlas Copco 8,4 (6,8)Volvo 6,9 (3,25)SCA 4,2 (6,0)

*ettepanek

 

miljonites eurodes (eurot aktsia kohta)

Nordea 2633 (0,65)Sampo 1288 (2,3)Fortum 973 (1,1)Nokia 973 (0,17)Telia 915 (0,11)Kone B 795 (1,55)UPM-Kymmene 507 (0.95)Neste 332 (1,3)Stora Enso 292 (0,37)Wärtsilä 256 (0,65)

*ettepanek