Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsis ja Soomes prisked dividendid

    Nordea on suurim dividendimaksja nii Rootsis kui ka Soomes.Foto: Scanpix/Reuters

    Majandustulemused on avaldatud ja dividendiettepanekud tehtud – kui ettepanekud saavad kinnitust, tõotab nii Rootsis kui ka Soomes tulla tänavu ilus dividendikevad.

    Mitte küll nii rikkalik kui mullu, kuid siiski rekordite lähedal.
    Soome Kauppalehti on börsiettevõtete majandustulemustest välja võtnud, et kokku plaanivad Soome börsifirmad tänavu dividendideks maksta 11,6–11,7 miljardit eurot. Rootsi majandusleht Dagens Industri rehkendab, et Rootsi suuremate börsifirmade aktsionäridel on oodata rahasadu suurusjärgus 187 miljardit Rootsi krooni, mis eurodes teeb 19,63 miljardit eurot. Seda kõike tingimusel, et aktsionäride koosolekud tehtud ettepanekud kinnitavad.
    Dividendi saamiseks peab aktsiat omama vähemalt üks päev enne aktsionäride üldkoosolekut, mis dividendi kinnitab. Nii jõuab veel huvi korral osta, ehkki mõnes börsifirmas, nagu Kone ja Wärtsilä, on dividend juba lukus.
    Kauppalehti ülevaade näitab, et enam kui pool Soomes oodatavast dividendisummast läheb riigist välja, välismaistele aktsionäridele (57,3%). Suurimad välisosalused on Telias, Cityconis ja Nokias.
    Soome börsifirmadest maksavad tänavu enam kui pooled eelnenud aastaga võrreldes suuremat dividendi, Rootsis suurendasid dividendi, kui võtta arvesse nii korralised kui ka erakorralised dividendid, kolmest suurest börsifirmast kaks. Korralist dividendi, mis peaksid märku andma äritegevuse tugevusest, plaanivad Rootsi börsifirmad tänavu maksta 181 miljardit Rootsi krooni, mis on suurim number kui kunagi varem. Kasv mullusega võrreldes 5%.
    Soomes kasvasid dividendid keskmiselt 15%, kuid selle numbri sisse jäävad ka väga suured äärmused. Näiteks suurendas Lemminkäinen dividendi eelnenud aastaga võrreldes pea 450%, olles suurematest börsifirmadest suurim dividendi tõstja – 12 sendilt 66 sendile aktsia kohta. Keskmiselt maksavad Soome börsifirmad läinud aasta eest dividendina välja 58% kasumist.
    Kõige järsumalt kärpisid 2016. aasta eest dividendi Soome suurtest börsifirmadest Nokia ja Telia – kahepeale kokku pea miljardi euro võrra. Rootsis vähendas dividendi seitse suurt firmat. Korralist dividendi vähendas neli suurt börsiettevõtet – Ericsson, Telia, Ratos ja Getinge. Ericssoni jaoks oli tegemist esimese dividendikärpega kaheksa aasta jooksul – ja see kärbe oli väga järsk. Kui 2015. aasta eest maksti dividendi 3,7 Rootsi krooni aktsia kohta, siis läinud aasta eest tegi firma ettepaneku maksta dividendiks üks kroon aktsia kohta.
    Kui ei oleks kärpinud ....
    Kui Ericsson ja Telia poleks dividendi kärpinud, oleks dividendisadu Stockholmi börsil löönud 2007. aasta rekordi, osutas Dagens Industri analüütik Mikael Vilenius. Ka Soomes oleks tulnud rekord, kui poleks olnud Nokia ja Telia dividendikärbet.
    Nii Rootsis kui ka Soomes on börsiettevõtetest läinud aasta eest suurim dividendimaksja Nordea pank ning esikümnesse mahub ka Telia, mis dividendimakset 480 miljoni euro võrra kärpis.
    Rootsis on suurimate dividendimaksjate esikümnes kõik suurpangad, Soomes suurest kärpest (–590 miljonit eurot) hoolimata Nokia ning riiklik energiafirma Fortum, samuti suured metsanduskontsernid Stora Enso ja UPM Kymmene. Fortumi kohta nendib Kauppalehti, et välja pakutud dividend ületab tuntavalt analüütikute prognoos – 70 sendi asemel 1,1 eurot. Selle otsuse taga on ühelt poolt pungil kassa, ent teisalt suuromaniku Soome riigi suur rahavajadus.
    Dividendi ei maksa umbes neljandik Soome börsi firmadest. Dividendi maksjate sekka naasjate seas on aga näiteks sellised firmad nagu Finnair ja Outokumpu, mis mullu dividendi ei maksnud.
    Aristokraadid
    Eraldi „klikk“ aktsiaid on nn dividendiaristokraadid ehk firmad, mis on pika perioodi vältel igal järjestikusel aastal dividendi suurendanud. Kõige aristokraatlikum Soome börsil on Raisio, mis on dividendi tõstnud kümme aastat järjest. Kaheksa aastat järjest on dividendi suurendanud Sampo, Huhtamäki ja Amer Sports. Ka Nordea ja Wärtsilä on esikümnes, olles mõlemad dividendi suurendanud viis aastat järjest.
    Stockholmi börsil noteeritud suurtest börsiettevõtetest on alati dividendi tõstnud 1999. aastal noteeritud Castellum ja 2005. aastal noteeritud Wihlborgs. Kunagi pole dividendi vähendanud 1974. aastal noteeritud H&M, üheksakümnendate alguses noteeritud Assa Abloy ja Atrium Ljungberg ning 2001. aastal börsidebüüdi teinud Alfa Laval. Vähemalt 20 aastat pole dividendi vähendanud Atlas Copco, Swedish Match ja Hufvudstaden. 
    Nokia ja Ericsson
    Soome vaieldamatu rahvaaktsia on jätkuvalt Nokia, millel on 223 036 väikeaktsionäri. Esiviisikusse mahuvad veel Fortum, Sampo ja metsanduskontsern UPM-Kymmene.
    Kauppalehti nendib, et nende nn rahvaaktsiate hinnatase on kõrge, kuid paljud on neisse panustanud hea dividenditootluse pärast. Samas on palju ka passiivseid väikeaktsionäre, kelle investeeringud võivad tehtud olla veel ajal, mil Nokia aktsia maksis 50 eurot. Nii ei tõuse käsi müüma.
    Rootslaste rahvaaktsiad on Ericsson, SEB, Nordea, Volvo ja Sandvik. Samuti Telia, Swedbank, ABB, H&M, Astra Zeneca, Handelsbanken ja SSAB. Kõige skeptilisemad on analüütikud viimasel ajal olnud Ericssoni ja H&Mi suhtes.
    Dagens Industri analüütik Mikael Vilenius ütleb, et häid dividendimakseid võib oodata ka järgmisel aastal.  Analüütikud prognoosivad järgmiseks kolmeks aastaks suurfirmade dividendide kasvu 4–8%. Selleks süstib optimismi ka positiivse majanduskonjunktuuri kindlustumine.
     
    Rootsi suurimad dividendimaksjad* (korraline + erakorraline)
    miljardites Rootsi kroonides (kr aktsia kohta)
    Nordea 25,5 (6,22)H&M 16,1 (9,75)Swedbank 14,7 (13,2)SEB 11,9 (5,5)SHB 9,7 (5,0)Telia 8,7 (2,0)Investor 8,4 (11,0)Atlas Copco 8,4 (6,8)Volvo 6,9 (3,25)SCA 4,2 (6,0)
    *ettepanek
     
    Soome suurimad dividendimaksjad*
    miljonites eurodes (eurot aktsia kohta)
    Nordea 2633 (0,65)Sampo 1288 (2,3)Fortum 973 (1,1)Nokia 973 (0,17)Telia 915 (0,11)Kone B 795 (1,55)UPM-Kymmene 507 (0.95)Neste 332 (1,3)Stora Enso 292 (0,37)Wärtsilä 256 (0,65)
    *ettepanek
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuul langetab käibeprognoosi, müügitulu oodatust madalam
Tuule esimese poolaasta müügitulu tulemused on oodatust madalamad. Tuule esimese poolaasta müügitulu oli 665 000 eurot ja aruandeperioodi kahjum 337 000 eurot.
Tuule esimese poolaasta müügitulu tulemused on oodatust madalamad. Tuule esimese poolaasta müügitulu oli 665 000 eurot ja aruandeperioodi kahjum 337 000 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.