Euroopa Keskpank: lisastiimuliks vähem survet

Küll aga möönis ta, et pakilist vajadust võimalike täiendavate meetmete peale mõelda praegu enam ei tunta. Deflatsioonirisk euroalal on taandunud.

„Enam ei ole seda pakilist tunnet, et oleks vaja kaaluda täiendavaid meetmeid,“ ütles ta.

Nii näiteks ei võtnud keegi jutuks uut võimalikku pikaajalist madalate intressimääradega keskpanga laenuprogrammi kommertspankadele.

Nagu arvata oli, kordas Mario Draghi, et inflatsiooni kiirenemise on euroalal tinginud eelkõige kütuse ja toiduainete hinnatõus. Draghi sõnul ei ole aga veel näha, et inflatsioon oleks kindlas tõusvas trendis. Nii peab keskpank vajalikuks oma stiimuliga jätkata. Üks peamisi tegureid, mida seejuures jälgida, on palgad. Ja need reeglina reageerivad viimases järjekorras ning pole seda veel teinud.

Euroopa Keskpanga täna avaldatud värskes majandusprognoosis tõstis EKP selle aasta inflatsiooniootuse varasemalt 1,3 protsendilt 1,7%-le ning kergitas veidi ka tuleva aasta prognoosi, 1,6%-le. 2019. aasta inflatsiooniprognoos jäi aga 1,7% tasemel muutmata.

Majanduskasvu väljavaadete kohta ütles Draghi, et riskid on mõnevõrra järele andnud, ehkki on jätkuvalt võimaliku kehvema stsenaariumi poole kaldu. Tsükliline tõus aga kogub hoogu – kasv oleks kiiremgi, kui ka majandusreformid ja euroala riikide eelarvepoliitika keskpanga jõupingutusi toetaks.

Draghi pidas kaitsekõne ka Euroopa Liidu ühisele vääringule eurole, mille ellujäämise suhtes on jälle kahtlused liikvel. Draghi osutas, kui suur on Eurobaromeetri viimase küsitluse järgi euroala elanike toetus eurole (igast kümnest seitse) ning et ilme eurota poleks võimalik Euroopa Liidu ühisturg. „Ühisturuta poleks aga Euroopa Liitu,“ ütles Draghi. Pigem tuleks praegu mõelda selle üle, kuidas rahaliit paremini toimima saada.

Euro tugevnes ja kauples USA dollari suhtes 1,059 dollari tasemel eurost.