Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ostunimekiri Norra naftasektorist

    Norra energiasektorisse tasuks investeerida peamiselt seetõttu, et tegemist on jätkusuutliku ja stabiilse riigiga, mis on aastaid köitnud paljusid välisinvestoreid. Arendatakse ka uusi naftamaardlaid ning hinnanguliselt peidab Norra maapõu miljardeid barreleid avastamata naftat.

    Norra energiasektor pakub võimalusi nii neile, kes on huvitatud naftast ja gaasist, kui ka neile, keda huvitavad taastuvenergiad. Kuigi nafta jääb aastakümneteks Norra majanduse nurgakiviks, tõstavad taastuvenergiad Norras üha enam pead.
    Norra naftaministeeriumi riigisekretär Ingvil Smines Tybring-Gjedde ütles Oslos Swedbanki energiakonverentsil esinedes, et Norral on vaja sõbralikke investeeringuid ning vastutasuks pakutakse ettevõtetele ja investoritele suuri võimalusi. „Hiljuti avasime naftamaardla, kus on 500 miljonit barrelit naftat. Avastamata naftavarusid võib Põhjameres ja Barentsi meres olla veel miljardeid barreleid,“ ütles Tybring-Gjedde.
    2019 stardib suurprojekt
    Põhjameres avastati 2010. aastal naftamaardla, millele pandi nimeks Johan Sverdrup. Hinnanguliselt peidab maardla endas 2,5 miljardit barrelit naftat, mis on üks suuremaid projekte Norra naftatööstuse ajaloos. Praeguste prognooside järgi alustab maardla tööd 2019. aastal.
    Johan Sverdrupi puhul on huvid mitmel firmal. Seetõttu kuulubki maardlast 40% Statoilile, 21% Lundin Petroleumile, 18% Petorole, 12% Aker BP-le ning 9% Maersk Oilile. Praeguste hinnangute järgi on seal võimalik toota 500 000 barrelit naftat päevas ning see ületab kõik teised projektid Põhjamerel. Norra praegune päevane naftatoodang on 2 miljonit barrelit.
    Statoili juht: investeerime suurelt
    Põhjamaade suurima naftakompanii Statoil tegevjuht Eldar Saetre ütles energiakonverentsil, et kogu naftasektoris on investeeringud vähenenud juba kolmandat aastat järjest ning tegemist on erakordse juhtumiga. „Nii kaua pole langust kunagi olnud. Kuid vaatamata sellele oleme meie investeerimas lähiaastatel miljardeid kroone, mis peaks aitama meil tulevikus tootmiskulusid veelgi vähendada,“ sõnas Saetre.
    Tema sõnul pole Statoilile ja kogu naftasektorile väljakutse naftahindade kollaps, vaid just praegune taastumine. „Praegu pole aega puhata, vaid vaadata, mida tulevik võib tuua. Tuleb olla paindlik, see on tähtis. Oleme tsüklilises tööstuses ja see pakub pidevalt võimalusi,“ ütles Saetre.   
    Praegune nafta hind aitab kasumis püsida
    Naftafirmadele on tootmise juures kõige olulisem see, palju maailmaturul barrel maksab. Kui barreli tootmise kogukulud on suuremad selle müümise hinnast, siis teenib ettevõte kahjumit. Kui mitte, on mõtet toota. Seda nimetatakse break-even punktiks.
    Praegune Brent nafta barreli hind on 51 dollari ümber ning naftafirmadele on selle hinna juures kasumis. Lundin Petroleumi tegevjuht Teitur Poulsen ütles, et nad kavatsevad sel aastal enda tootmist tõsta. „Arvestame sel aastal 40 dollarilise Brent toornafta barreliga ning kavatseme tootmist suurendada,“ ütles Poulsen.
    Maersk Oili finantsjuht Carsten Sonne-Schmidt ütles, et tänu kulude kokkuhoiule on nemad mõne aastaga suutnud vähendada break-even punkti 60 dollarilt 40 dollarile.
    Norra ettevõte Euroopas suur tegija
    Statkraft on Euroopa juhtivaim taastuvenergia kontsern. Statkrafti juhi Christian Rynning-Tonneseni sõnul on maailm liialt sõltuvuses fossiilkütustest ning see peab vähenema. Elektrihindade kohta ütles ta, et Euroopas on need viimastel aastatel langenud, kuid langus ei pruugi kaua kesta.
    „Tänu riikide vahel sõlmitud kokkulepetele, on oodata CO2 vähenemist. Elektrihinnad langevad, kuid kaugemas tulevikus on oodata tõusu, sest Saksamaal suletakse palju söel töötavaid elektrijaamu. See toob kaasa ka hinnatõusu,“ sõnas ta.
    Rynning-Tonnesen näeb suurt tulevikku biokütustele. „Biokütusest võib saada suurima osakaaluga kütuseliik maailmas, kuid selle tootmine peab olema jätkusuutlik. Roheline energia on peale tulemas, see jääb meiega igaveseks,“ sõnas ta.
    Statkraft on tugev ettevõte, millel on head tulemused, kuid kahjuks kuulub see täielikult Norra riigile. Seega, erainvestoril pole võimalik ettevõtte aktsiatesse investeerida. Oslo börsil on kaubeldavad ainult võlakirjad.
    Norrat ei tasuks võtta võlusõnana
    Norra naftasektorile prognoositakse kasvu ning analüütikud on samuti optimistlikud naftafirmade käekäigu pärast. See põhineb eeldusel, et naftahinna põhi on seljataga ning tulevikus on oodata hindadele mõõdukat kasvu. Norra on küll tugev ja stabiilne riik, kuid ainuüksi selle argumendi tõttu ei tasuks enda investeerimisotsuseid teha. Enne investeerimist tuleks igal investoril teha ära kodutöö, analüüsides põhjalikult ettevõtte kohta käivaid numbreid.  
  • Hetkel kuum
Lenno Uusküla: inflatsioon – mis tõi meid siia ja mis viib meid edasi?
Osa ettevõtteid saab hindu langetada, loodetavasti nad teevad seda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Osa ettevõtteid saab hindu langetada, loodetavasti nad teevad seda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tööstur praegusest olukorrast: õpetame töötajaid ümber, aga ei koonda
Oleme praegu keskendunud sellele, et oma töötajaid rotatsiooni korras ümber õpetada teistele töökohtadele, mis on tõhusamad, rääkis ventilatsiooniettevõtte ETS NORD juhatuse esimees Urmas Hiie.
Oleme praegu keskendunud sellele, et oma töötajaid rotatsiooni korras ümber õpetada teistele töökohtadele, mis on tõhusamad, rääkis ventilatsiooniettevõtte ETS NORD juhatuse esimees Urmas Hiie.
Kuidas ETFidest maksuefektiivselt tulu kätte saada
Kuidas käib ETFidelt teenitud tulu maksustamine juhul, kui investeerime neisse ettevõtte alt?
Kuidas käib ETFidelt teenitud tulu maksustamine juhul, kui investeerime neisse ettevõtte alt?
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Tippjuhi õppetund skandaalist: isegi kui tõde on valus, tuleb see välja öelda
Saates "Juhi jutud" on külas Eesti parimaks rahapesuvastase võitluse eksperdiks nimetatud Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker, kes räägib, miks on kriisid head ja mida on ta keerulistest ning skandaalideks paisunud hetkedest õppinud.
Saates "Juhi jutud" on külas Eesti parimaks rahapesuvastase võitluse eksperdiks nimetatud Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker, kes räägib, miks on kriisid head ja mida on ta keerulistest ning skandaalideks paisunud hetkedest õppinud.
Cleantech: kuidas Eesti iduettevõte Bangladeshis maailma päästab
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Venemaa kaotas nafta-gaasitulust poole
Venemaa eelarvesse on selle aasta viie kuuga laekunud 19 protsenti vähem tulu kui aasta tagasi, eriti suur kukkumine on tabanud nafta- ja gaasitulusid – 50 protsenti, kirjutab Vene väljaanne Kommersant.
Venemaa eelarvesse on selle aasta viie kuuga laekunud 19 protsenti vähem tulu kui aasta tagasi, eriti suur kukkumine on tabanud nafta- ja gaasitulusid – 50 protsenti, kirjutab Vene väljaanne Kommersant.
Vabade töökohtade arv kahanes 12 protsenti Koondamised puudutasid 6000 inimest
Selle aasta esimeses kvartalis oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 461 vaba ametikohta, mida on 12% vähem kui mullu samal ajal, teatas statistikaamet.
Selle aasta esimeses kvartalis oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 461 vaba ametikohta, mida on 12% vähem kui mullu samal ajal, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.