USA aktsiaturud on väsimatud – juba üle nelja kuu pole seal toimunud üle 1protsendilist päevast langust, kirjutab MarketWatch.
- Aktsiagraafik New Yorgi börsil Foto: EPA
Viimati langesid
Standard & Poor’s 500 ja
Dow Jonesi indeksid üle 1protsendi eelmise aasta 11. oktoobril. Teisiti öeldes – Wall Street on vahepeal üle elanud USA presidendivalimised, Põhja-Korea ballistiliste rakettide testimise, nafta hinnalanguse ja Föderaalreservi intresside tõstmise. Ükski nendest sündmustes pole olnud piisav, et aktsiaturud 1protsendilisse langusesse viia.
Taoline seis on ebaloomulik ning ajalooline. Viimati toimus nii pikk tõus (ilma 1protsendilise languseta) S&P 500 indeksi puhul 1995. aastal. Dow Jones tõusis nõnda viimati 1993. aastal, selgub Dow Jonesi andmetest. Allpool on välja toodud tabel pikimatest rekorditest.
Tõus saab läbi Kukkumise ulatus (vähemalt 1protsendiline) Päevade arv 21. nov 1963-1,3%1851. märts 1966-1,27%155 8. juuni 1954-2,24% 143 4. juuni 1964 -1,03% 132 24. märts 1961-2,08% 124 5. juuni 1950 -1,01% 118 29. juuli 1957 -1,09% 116 18. mai 1995-1,42% 111 20. märts 2017 N/A 10918. dets 1995-1,55%106
Investeerimisfirma Clarity Financiali strateegil Lance Robertsil on selle kohta teooria. Ta ütleb, et investorid loodavad kõrgemat majanduskasvu ning saavad samal ajal aru, et kehvemas olukorras tuleb Föderaalreserv appi.
„Keskpankadega on turgudel selline uskumus, et iga väike langus on ostukoht. Arvatakse, et olukord on alati Föderaalreservi kontrolli all ning see, mis juhtub, pole nii tähtis,“ ütles Roberts.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.