Mida toob uus aasta turgudele?

Artikkel

- Börsiuudised
- Liina Laks
- 2. jaanuar 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mida toob uus aasta turgudele?
„Nii hea, kui üldse olla saab.“ Nende sõnadega iseloomustasid hiljuti Goldman Sachsi analüütikud alanud uut majandusaastat. On's tõesti tulemas aasta, mil Tallinna börsiindeks tõuseb üle 2000 ja Dow üle 30 000 punkti?
Mullune aktsiaturgude rekordiseeria sai teoks tagantjärele tarkusena lõdva rahapoliitika „süül“. Rekordmadalad intressid ning triljonitesse dollaritesse ulatuv keskpankade tugiostuprogramm on pangahoiused piltlikult öeldes rahasööjateks muundanud, ning investorid püüavad siis vähemalt turultki seda intressipojukest kätte saada, mis inflatsiooni kinni peaks.
Euroopa keskpank teatas küll, et tugiostuprogrammi vähendatakse nüüd, jaanuaris, 60 miljardi euro pealt kuus 30 miljardi euro peale, kuid euroala madal inflatsioon teeb intressimäärade tõstmise raskeks. Samal ajal andis USA keskpank märku valmisolekust intressimääru kiiremini tõsta - kuid riigis on inflatsiooniga sama häda.
Nüüd on kaks võimalust: kas Fed hoiab plaanist kinni ja tõstab intressid ära, pannes sellega ka teised keskpangad surve alla, või hoitakse intresse veel madalal. Kuna keskpankade otsused olid mullu üheks olulisemaks indikaatoriks aktsiate-võlakirjadega kauplemisel, siis saab juba 25. jaanuaril pilgu Euroopa keskpanga istungile suunata – Frankfurdis arutatakse taas Euroopa rahapoliitika tulevikku.
Samal ajal on selge, et suurte otsuste jõustumine ei tule üleöö, nii et sel aastal peaks investor hingamisruumi saama.
Mis saab naftast?
Nafta, mida maailmajanduse vereks kutsutakse, taastus mullu tublisti, kuid vähemalt aasta esimeses pooles ei näe analüütikud põhjust optimismiks. CNBCga vestelnud leidsid, et isegi kui suurenev nõudlus või katkine naftatoru hinnaralli kaasa toob, nullib selle pikemas perskeptiivis ära USA suurenenud naftatootmine.
Naftakartell OPEC on ühes Venemaaga signaliseerinud, et 2016. aasta lõpust käivitatud tootmismahtude piirangud võivad jätkuda ka peale 2019. aastat. Analüütikud soovitavad jälgida Iraani, Saudi Araabia ja USA vastasseisu: konfliktide teravnemine regioonis mõjutab oluliselt ka musta kulla hinda.
Aasta esimest kvartalit näeb Longview Economicsi juht Harry Colvin aga mustades värvides ning oma sõnul poleks ta üllatunud, kui hind jääks 45 dollari juurde barrelist. Hinda aitab kergitada stabiilne nõudlus: Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel peaks nõudlus järgmisel aastal suurenema vähemalt 1,3 protsendipunkti võrra.
Valuuta: dollar kaotab mõjuvõimu
Kui on valdkond, kus enamik analüütikuid näib ühel nõul olevat, siis on see nõrkuse kuulutamine USA dollarile. „Euro tõuseb, dollar vajub,“ võiks tuleva aasta kokku võtta. ING pank usub, et 2018. aasta on valuutakauplejatele mõnus puhkeaeg enne karmi 2019. aastat, mil kõik raskemaks läheb: majandus kasvab, raha on, investeeringud kasvavad ning see toetab ka valuutasid.
„Turgudel hakatakse küsima, kas Fedi stiimulpaketi kaotamine ei too nähtavale mõningaid dollari sõltuvusseoseid – näiteks ülemäärast krediidikasvu Türgis ja Hiinas. Kas Fedi bilansi normaliseerumine laseb finantsvarade mullist õhu välja nii, nagu 2009. aastal,“ kirjutasid Hollandi ING grupi strateegid Chris Turner ja Viraj Patel.
Ettevõtted võtavad aina enam võlgu ja võlakirjade kvaliteet väheneb.
Paljudes riikides kasvab majapidamiste võlakoormus: raskel ajal viib see inimesed veelgi sügavamatesse raskustesse.
Madal volatiilsus aktsiaturgudel paneb muretsema: aina julgemalt riskitakse, aga alati jääb turgudele järsu korrektsiooni oht.
LHV fondijuht Mikk Taras leiab aga, et investoritel tasub vaim uueks reservvaluutaks valmis panna: Hiina kasvav tähtsus maailma majanduses tõstab ka jüaani tähtsust, ja seda just nimelt dollari arvelt.
Alanud aastal soovitavad Šveitsi UBS panga analüütikud pöörata tähelepanu muidu ehk riskantsematena näivatele valuutadele. Kuna majandus kasvab stabiilselt ja euroalal läheb hästi, siis on nende hinnangul loota, et teistest paremini läheb nii Norra kui ka Rootsi kroonil – aga miks mitte ka Austraalia dollaril.
Turvalisematesse valuutadesse pagemise võiks aga jätta pigem järgmisse aastasse. Morgan Stanley jaoks on selle aasta võitja juba ette selgunud: Jaapani kiirenevast inflatsioonist lõikab jeen tublisti kasu. Segadust jagub Suurbritannia naelale, mida Brexiti arengud veel omajagu kõigutada võivad.
Aktsiad: küta raha sisse
Lõtv rahanduspoliitika peaks ka tänavu aktsiaturge paisutama. Puhtalt majandusnäitajate pealt (maailma SKT kasv ligi 4%, euroala 2%, USA üle 2% ja Hiina kaugelt üle 6% majanduskasv) ennustatakse börsidele tublit aastat, aga alati jääb niinimetatud mustade luikede risk. Kuid võimsat, kahekohalist kasvu ennustavad ühel häälel nii Credit Suisse, Deutsche Bank kui ka Goldman Sachs. Samal ajal võib aktsiaturgude vähene volatiilsus tootluspärlite leidmise raskemaks muuta.
Mis võlakirjadesse puutub, siis siin optimismiks erilist põhjust ei jagu. Morgan Stanley soovitab USA võlakirjad kohe rahaks teha.
Mida toob poliitika?
Kui 2017. aastaks ennustati aktsiatele Donald Trumpi pärssivat mõju, siis läks risti vastupidi. Kuid mitme Euroopa suurriigi valimised suutsid aktsiaturge korraks komistama panna.
Tänavu toimuvad USAs nii kuberneride kui ka senati valimised, kust võib omajagu üllatusi tulla. Ka mitmel pool Euroopas vahetatakse valitsejaid. Presidenti valitakse Venemaal, Soomes, Tšehhis ja Iirimaal. Huvitavamad üldvalimised toimuvad pangakriisidest räsitud Itaalias: seal astub võitlustulle ka skandaalne Silvio Berlusconi.
Eurooplased ei saa üle ega ümber Brexitist ega tõenäoliselt ka Katalooniast, kus poliitiline reaalsus sugugi kivisse raiutud pole. Ka Ukraina-Venemaa sõjaline konflikt käärib edasi. Samuti võivad valimised mitmel pool Ida-Euroopas piirkonna poliitspektrit mõjutada.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum