Rahaturgu valitseb dollar, Rootsi kroonil katastroofiline aasta

USA president on mitu korda öelnud, et eelistab nõrka dollarit, mis annaks USA eksportijatele parema positsiooni. Aga võta näpust: alates aasta algusest on dollar euro suhtes tõusnud juba 4%, euro jätkab aga nõrgenemist. Sarnane olukord on dollaril ka enamiku teiste suurte maailma valuutadega võrreldes: Hiina jüaani suhtes on dollar tugevnenud 4%, Briti naela suhtes 4,8%.

Ühe põhjusena, miks dollar eurot pitsitab, tõi CNBC välja riigivõlakirjade tootluse: näiteks samal ajal kui USA 2aastase võlakirja tootlus jääb 1,5% juurde, on Saksamaa 2aastase võlakirja tootlus –0,8%. See suurendab nõudlust dollari järele. Samuti pole hoolimata maailmamajanduse jahenemise märkidest külmahoog USA majandusse veel jõudnud: juunis oli töötuse näit 3,7% juures, samal ajal kui Euroopa Liidus jäi see 6,3% juurde.

Viimase näidu järgi kasvas USA majandus 2%, Euroopa Liidus on suurte vedurite, eesotsas Saksamaaga, majanduskasv aga kängu jäänud ja räägitakse juba majandussurutisest. Itaalias on ametlike näitude järgi majanduskriis juba alates viimase aasta lõpust. Prantsusmaa pole alates viimasest kriisist õieti surve alt välja saanud ja president Emmanuel Macroni sammud, näiteks maksude langetamine, mis pidid majandust elavdama, pole veel soovitud tulemusi andnud.

Lisaks on karta seda, et USA avab uue kaubandussõja rinde Euroopa Liiduga. Vaidlusküsimuseks on lennukitootjate Airbusi ja Boeingu subsiidiumid: väga lihtsustatult süüdistab kumbki pool teist enda firma kõlvatus toetamises.

Kaubandussõja mõju on tunda saanud ka teised valuutad. Kui USA teatas, et paneb karistustollid veel 300 miljardi väärtuses Hiina kaupadele, viis see Hiina jüaani nii järsku langusesse, et USA süüdistas riiki valuutaga manipuleerimises, et enda ärimeestele konkurentsieelist saavutada. Augustis kaotas jüaan dollarile kokku ligi 4% oma väärtusest – nii suurt langust pole peaaegu veerand sajandit nähtud. Hiina valuuta stabiliseerus pärast mõnepäevast rappumist tasemel, kus 1 dollari eest saab 7 jüaani. Alates aasta algusest on jüaan nõrgenenud dollari suhtes 3,8%, euro suhtes on jüaan odavnenud aga ca 0,7%.

Hiina vastas USA sammule hiljem omapoolsete ca 70 miljardi dollari väärtuses kaupade tollidega. Selle peale teatas Donald Trump augusti lõpus, et plaanib tõsta osa 25% tollidega maksustatud kaupade tolli 30% peale. Viimast sõna kaubandussõjas pole veel kumbki öelnud. Hiinat on kaubandussõda kõvasti räsinud: nii tööstuse kui ka majanduskasvu numbrid olid viimasel kuul langustrendis.

Maailmas enim kaubeldus valuuta USA dollari ja euro järel on Jaapani jeen, mis on olnud üks tänavusi suuri tõusjaid: dollari suhtes on valuuta kallinenud ligi 3%. Seevastu populaarsuselt neljas valuuta, Suurbritannia nael on Brexiti ebakindluse tuultes langenud dollari suhtes 4,5%. Samas suurusjärgus on odavnenud ka Austraalia dollar.

Meie lähedal on Rootsi ja Norra kroonil olnud peaaegu katastroofiline aasta. Norra kroon on kaotanud 4,7% oma väärtusest dollari suhtes. Naftariigi Norra jaoks on üks nõrgenemise põhjus volatiilne nafta hind. Seda mõjutab lisaks kartellikokkulepetele investorite enesetunne: kui ikka Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank ja riikide keskpangad prognoosivad majanduskasvu aeglustumist, tähendab see ju, et nõudlus nafta järele väheneb. Samas on näiteks Brenti toornafta barreli hind samal tasemel, kus ta aasta alguses alustas ehk 58 dollari juures. ING Bank kirjutas oma augustikuu ülevaates, et Norra krooni on tabanud mürgine kombinatsioon – investorite riskiisu on vähenenud ning saudid sekkuvad Norrale ebasobivalt naftaturu toimimisse.

Norra valuuta langus on Rootsi krooni omaga võrreldes aga poisike: läänenaabrite raha on alates aasta algusest dollari suhtes nõrgenenud tubli 10%. ING pankurid loodavad aga olukorra paranemist, sest Rootsi keskpank ei tohiks nende hinnangul enam intressimäärasid langetada, nii et baas krooni tugevnemiseks on olemas.

Kroon läks vabalangusesse kevadel, kui keskpank inflatsiooni suurendamise nimel rahapoliitikat lõdvendas. Toona ütles Nordea panga peaökonomist Bloombergile, et välisinvestorid peavad Rootsit valuuta kõikumise pärast liialt keeruliseks. Rootsi siseturul valmistab aga muret kinnisvarasektori ülekuumenemine: “Liiga palju luksuskinnisvara, mille jaoks kellelgi raha pole. Rootsi ehitusettevõtjad on kriisis ning pankrotidki pole välistatud,“ kirjutas asja uurinud Handelsblatt alles eelmisel nädalal.