Varade planeerimine ei ole Eestis olnud seni väga tavaks. Risk oma pärijatele või järeltulijatele edasi anda investeerimisportfell, millega ta ei oska ringi käia, suureneb koos suureneva investorkonnaga. Seda keerulist situatsiooni pole mõtet jätta lähedastele lahendada.

- Oleme jõudnud sellesse arengufaasi, kus esimesed varakult alustanud investeerijad on meie seast vanuse tõttu ehk lahkumas ning päevakorda tuleb järjest enam finantsvara edasiandmine.
- Foto: Andras Kralla
“Hetkel, kui aus olen, siis veerand mu portfellist on jah "kuskil olemas", kuid tõenäosus, et lähikondlased need (krüpto)varad kätte saavad, on olematu. Ehk siis kui peaksin surema, siis osa portfellist jääb virtuaalmaailma igavesti tilpnema,” selgitab investor Toomase konverentsil esinenud krüptoekspert Parol Jalakas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Koroonapandeemia on pannud ka mind mõtlema, mis minu portfellist saab, kui peaksin siit ilmast lahkuma. Selgub, et portfell läheb pärijatele ning makstav tulumaks on jahmatavalt suur.
Raivo Hein on tubli mees – ta ei taha oma lastele koormaks jääda. Mina ei looda ka riigile, sest ma ei taha olla oma riigile koormaks, kirjutab suhtekorraldaja, endine riigihalduse minister Janek Mäggi.
Vara planeerimine ehk elu pärast elu võib mõistetavalt tunduda ebamugav mõtlemisaine ning seega miski, millega ei soovita või osata tegeleda, kuigi peaks, kirjutavad advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaadid Urmas Ustav ja Katrin Orav.
Kolmandik eestimaalasi ei tea või ei ole mõelnud sellele, kes on nende pärija, selgus Swedbanki uuringust. Hoogustunud laenuvõtmise ajal on aga eriti oluline teada, mis saab varast ja kohustustest pärast surma.
“Projektid ei kuku läbi mitte Excelis, vaid inimestega,” tõdeb PwC juhtimisnõustamise osakonna juht Erki Mägi, kui arutas osakonna vanemkonsultandi Kristel Jakobson-Palloga, kuidas vältida ebaõnnestumisi projektijuhtimises.