KAOS Arhitektid: kuidas luua omanäoline ruum

Sama kehtib ka nii nende projekteeritud avalike hoonete, ärihoonete ja -ruumide, elamute, installatsioonide kui ka maastikukujunduse kohta.

Väsimatu loovus ja leidlikkus on möödapääsmatud

(Sise)arhitektuurse projekteerimisega muudetakse sageli ka hoone funktsiooni. Sellistel puhkudel on vaja olemasolevat hoonet kohandada uue sisu jaoks. „Näiteks võib tööstushoonest saada büroo ja kindlusest muuseum, esimesel juhul tuleb pimedasse tööstushoonesse teha avad, et ruumi jõuaks päikesevalgus, kindluses aga on vaja ühendada uute kaldteedega erinevad tasapinnad, et tagada ka ratastoolis inimestele mugav liikumine,“ kommenteerib Argus, lisades, et loovat ja nutikat lähenemist läheb tarvis ülikülluses.

Ajalooliste hoonete puhul on Arguse sõnul suurimaks väljakutseks hoonele seatud piirangud, millega peab arvestama. „Muinsuskaitse eritingimused näevad ette, mida hoonega saab teha ja mida mitte. Kui hoonel on uus funktsioon ja tegemist ei ole ainult hoone konserveerimisega, on uute osade ehitamine paratamatu,“ märgib sisearhitekt. Samas selles tema sõnade järgi töö võlu seisnebki – leida meeldiv balanss uue ja vana vahel.

Mälestiste puhul tuleb mõistagi kurssi viia end veel hoone ajalooga, mille tarvis tehakse koostööd ajaloolaste, muinsuskaitsjate ja restauraatoritega. „Ideid on tavaliselt rohkem kui üks ja siis me neid 3D-mudelis või käsitsi visandades kaalume. Ühise arutelu käigus valime välja parima,“ selgitab Argus.

Uhke Eesti saatkond Londonis 

Arguse sõnutsi ei tee arhitektid objekte üksi ja lõpptulemus sõltub palju tellijast, ehitajast jne. Sel põhjusel jäävad ka kõige rohkem meelde need tööd, kus koostöös tellija ja ehitajaga õnnestub idee detailideni ellu viia. „Senini valminud objektidest meeldib kõige enam Eesti saatkond Londonis. Kombinatsioon uue ja ajaloolise vahel on väga hästi õnnestunud, eksponeeritud on viktoriaanlikus stiilis ajalooline interjöör, millesse on Eesti lugu loodusmotiivide kaudu maitsekalt kombineeritud. Kokkuvõttes mõjub ruum kui sõõm värsket õhku suurlinna käras ja müras,“ on Argus õigustatult uhke ega tee saladust, et Eesti Välisministeerium oli küll objekti tellijana nõudlik ja eesmärgile suunatud, kuid omavahel leiti väga hea dialoog, millest sündiski ilus esindusruum Eesti riigile.

Argus lisab, et välja sai pakutud mitmeid Eesti lugu jutustavaid ideid, kuid kõige paremini sobitus antud ruumi vaikselt ja õrnalt ruumi toodud loodus. „See ei domineeri, vaid on taamal, udus ja õrnuses. Ruumiga saab ka manipuleerida, kasutades peegleid ja muid arhitektuurseid võtteid.“