Juhan Lang • 12. jaanuar 2015 kell 11:41

Valgamaa põllumehe peadpööritav teekond futuuribörsil

Praegu täidab Kalle Kitse päevi taas põllutöö, kuid unistus päevakauplemisest elab edasi.  Foto: Jassu Hertsmann

Kui Äripäev 10 aastat tagasi Mudasilla talu peremehest Kalle Kitsest kirjutas, oli ta just maha müünud suure lehmakarja ja otsustanud edaspidi leiva lauale tuua börsidel päevakauplemisega. Oma kutsumust pole ta jätnud tänini ja see on end kuhjaga ära tasunud.

„Väga õige asi on selgeks saadud!“ võtab 44aastane Valgamaa põllumees kokku oma enam kui kümnendi pikkuse kogemuse tuletisinstrumentide maailmas. Praegu teenib ta enda rehkenduste järgi riskijuhtimisega paarkümmend tuhat lisaeurot aastas. „Olen täna pigem riskijuht kui kaupleja ja iga päev aktiivselt ei kauple, aga kuna tegelen jälle põllumajandusega ja taimekasvatussaadused on börsikaup, siis seal on ka futuuridega tegemist. See kogemus, oskused ja teadmine, mis ma sealt sain, on mulle palju kasuks tulnud.“

Kaupleja elu on Kitsele õpetanud, et aktsiatest kordades riskantsemate – futuuridega – kasumi teenimiseks ei pea tingimata töötama maailma finantskeskustes, vaid sellega saab kenasti hakkama ka Valgamaa Tõlliste valla Tagula küla Mudasilla talus. Vaja on vaid arvutit, internetti ja kuhjaga kogemust.

Kalle Kitse lugemissoovitused:

Parim eestikeelne raamat kauplemismaailmast on John Coatesi „Kui koerast saab hunt“.

Inglise keeles saab futuuride kohta infot veebilehelt www.insidefutures.com.

Jumalaga, kontimurdev laudatöö

„Raske laudatöö päevasissetulek võrdub mul paaritunnise futuurikauplemisega USAs,“ põhjendas Kits aastaid tagasi antud intervjuus, miks ta otsustas raskele talutööle käega lüüa ja pere ülalpidamiseks hõlpsama tee valida. Jah, ajad olid toona teised – majandus õitses, börsid rõkkasid ja Kits polnud sugugi ainus, kes senise ameti finantsturgude vastu vahetas.

Erinevalt paljudest, kes mõned aastad hiljem finantskriisiga kõrbesid, suutis Kits end kolme aasta pikkuse päevakauplemise karjääri jooksul siiski nulli vedada. Lisaks teenis ta endiselt kõrvaltulu põllupidamiselt. „Mul maad jäid alles kõik. Siis ma olin selline europõllumees – niitsin põldu ja sain toetusi,“ meenutab omal ajal EPA ehk tänase nimega Eesti Maaülikooli põllumajanduse mehhaniseerimise eriala lõpetanud Kits, kuidas õnnestus pingeline börsidel kauplemine talutööga ühendada.

Väldi tüüpvigu

Üks tüüpiline viga, mida futuurikauplejad ikka ja jälle teevad, on liiga suurte riskide võtmine ühe ainsa tehinguga. Futuurid on võimendusega instrument ja ära ei tohiks unustada, et võimendus toimib nii kaotuste kui võitude korral. Ühest küljest võib õnnestunud tehing oluliselt kaupleja tulusid suurendada, kuid teisest küljest liiga suure riski võtmine kapitalile kriipsu peale tõmmata.

Teine tüüpiline viga on ülekauplemine. Eriti just algajad kauplejad kipuvad finantsturgudel iga tehingut võtma „üks-kord-elus võimalusena“. Kolmas levinud viga on kauplemine ilma selge plaanita. Iga tehing eeldab plaani – millal siseneda ja millal väljuda. Kõige olulisem on omada väljumisplaani, siis kui tehing läheb kahjumisse. Niisiis: kauple väikselt, ära kauple üle, väikse kaotuse vastuvõtmine on alati parem, kui vaadata, kuidas väike kaotus kasvab suureks.

Hea koht, kust futuuride kohta õppimist alustada, on futuuribörside ametlikud koduleheküljed. Hea idee on ka enne päris tehingute tegemist kaubelda paberil. Suureks kasuks tuleb ka makromajanduslike põhinäitajate ja tehnilise analüüsi hea tundmine. Et kauplemisega kaasnevad väga suured riskid, sobib see vaid vähestele. Inimene, kes selle kasuks otsustab, peaks omama väga head kapitalibaasi ja olema loomu poolest riskialdis. Ja siiski ei ole õnnestumine tagatud. Kauplemisega elatise teenimiseks on vaja rohkem kui lihtsalt raha ja palju julgust.

Allikas: Darius Gesevicius, Swedbank Markets

Kooliraha kulus kõvasti

Börsihaist põllumees ei salga, et kauplemise algusaastatel tuli maksta palju kooliraha ja isegi nullkasumil kauplemisega oli tükk tegu. „Siis sai vahepeal sellest siiber ja hakkasin põllupidamisega jälle tihedamalt tegelema,“ meenutab Kits, kes nüüd teeb Chicago ja Pariisi Euronexti futuuribörsidel tehinguid paremal juhul vaid korra kvartalis.

Nii võtabki praegu lõviosa Kitse ajast taas põllutöö. Koos partneritega on tal harida 500 hektarit maad, kust igal aastal tuleb koristada ja maha müüa tonnide viisi nisu, rapsi, herneid ja ubasid.

See aga ei tähenda kaugeltki, et Valgamaa põllumehe kirg tuletisinstrumentide vastu oleks kustunud. Pigem vastupidi, ta usub, et tulevikus võib sellest taas saada tema igapäevatöö. „Lihtsalt tänane tegevus ei võimalda päevakauplemist, kuigi võiks jah füüsilise tegevuse ja põllupidamisega lõpetada,“ tunnistab ta. „Nüüd on teine arusaam kauplemisest ja pikem nägemus asjale, psühholoogilist poolt on juurde tulnud ja valdkonna tundmist.“

Futuur on pooltevaheline leping, mis kohustab ostma või müüma varem kokkulepitud alusvara varem kokkulepitud ajal ning varem kokkulepitud kohas kindla hinnaga.

Futuuri puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille hind kujuneb vastavalt alusvara (tooraine, väärtpaber, indeks vms) hinna liikumisele.

Allikas: LHV

Teenida aitab tugev närvikava

Kui futuuribörside põhjalik tundmine on aidanud Kitsel põllusaaduste tootmisel oluliselt riske maandada ja kahjumeid piirata, siis viie aasta pikkune kogemus teraviljakasvatuses on omakorda tulnud abiks futuuride kauplemisel. Varem kauples ta valdavalt üksnes indeksfutuure, kuid praeguseks on ampluaasse lisandunud ka teraviljafutuurid.

Näiteks tuleb kasu lõikamiseks olla paras sünoptik. Just ilma tundmine ja oskus selle muutuste võimalikku mõju teraviljatootmisele edukalt ette näha, aitab ennast börsil õigesti positsioneerida.

Kits ühegi teise finantsinstrumendiga ei kauple. Samas on ta veendunud, et futuuridega kaubelda võiks igaüks, ja mida rohkem sa mõne valdkonna kohta tead, seda suurem on ka sinu edu võimalus. Edu valemgi on tema hinnangul lihtsamast lihtsam: tuleb kõvasti õppida ja osata enda emotsioone vaos hoida. Abiks tuleks ka kindel strateegia või kauplemisplaan ja piisav algkapital.

Ehkki praegu annavad mitmed teenusepakkujad võimaluse suure võimendusega futuure kaubelda ka väga väikeste summadega ja see annab futuurikauplemisest enamvähem maitse suhu, usub Kits, et mõistlik algkapital võiks siiski jääda 20 000-30 000 euro ringi. „See annab sulle lisaks võimaluse aktsiaid päevakaubelda ja kõike muud,“ selgitab ta.

Kits on algusest peale truuks jäänud USA online-maaklerfirmale Interactive Brokers, kus tehingutasud on Eesti teenusepakkujatega võrreldes oluliselt madalamad ja instrumentide valik äärmiselt lai. Ta nendib, et kodumaistest toodetest võiks kaaluda kauplemissüsteemi LHV Trader, ent seal olla tehingutasud USA konkurendiga võrreldes üle kolme korra kõrgemad.

Kuidas maandab põllumees futuuridega riske?

Riskide maandamiseks on mitu võimalust – saad ostja juures fikseerida koguseid, aga samas saad ise lepingutega börsil kaubelda. Ostjaga peab olema tehtud eelnev leping ning igal tööpäeval saabub SMS ostja poolt pakutavate ostuhindadega. Kui hind sobib, siis lisad enda lukustatava koguse ning kultuuri ja ongi mingi osa saagist ette müüdud. Reeglina kui ma kaupa müün, siis ma peaksin müügifutuuri positsiooni võtma ja minu jaoks on sellega hind lukustatud. Kui hinda lukustaksin, siis oleksin ainult müügipoolel, aga see eeldab, et hind tuleb alla.

Järgnev näide pole järgitegemiseks, vaid tehingu näitlikustamiseks: Müük 1MLU15 hinnaga194€/t. Tegemist on Matif toidunisu 2015. aasta septembri lepinguga, mida hoian augustini. Börsihind on selleks hetkeks näiteks langenud 174€/t. Ostan lepingu tagasi hinnaga 174€ ning müün 50 t nisu kohalikule kokkuostjale 174€/t. Lõplik hind kujuneb nii 174 müügist + (20€-tehingukulud). Hinna vastupidisel liikumisel teeb futuuripositsioon miinuse ning füüsilise koguse müük plussi. Kui ma aga näen, et hind on üles, siis ostan ja on topeltkogus. See on spekulatiivne lähenemine ning kasutusel on lähema kuu leping. Eesmärk on olla trendiga samas suunas.

Ma ise olen kasutanud hübriidi, et 25%-30% koguseid fikseerin kokkuostja juures ära. Leian, et põllumajanduse suund ongi sinna, et kui sa seda kõige olulisemat, müügiasja, ei tunne, siis võid toota seda vilja, aga kui sa õigel ajal hindu kinni ei pane, siis müüdki jumala põhjas ära. Minu eesmärk on saada hea keskmine hind. Kui võtame 1000 tonni vilja ja eeldame, et nüüd see hind kõigub 10 eurot tonni pealt, siis minu rahakotile on see 10 000 eurot. Näiteks mullu kõikus tonni hind 50 eurot. Kui ära ei fikseeriks, siis näed ise, millistel Ameerika mägedel oled – 10 000 eurot siia-sinnapoole kogu aeg. Aga kui niimoodi veerandi kaupa paned hinda kinni, siis parimat hinda ei saa, aga sellega on välditud halvimad müügid.

Futuurid ja teised turul pakutavad instrumendid peaksid kindlasti tänapäeva põllumehel relvastuses olema. Võin täna läbi Pariisi Euronexti futuuribörsi 2015. aasta saaki iga päev müüma hakata, kuigi mul seda veel ei ole. Teraviljakasvatajatel on praegu käsil uueks hooajaks valmistumine. 2015. aasta märksõnaks ettevõtjale võikski olla riskide juhtimine enda tootmisprotsessis.

Allikas: Kalle Kits

Investor Toomase eeskuju

Pisike osa Kitse teel tulevikutehinguteni on mängida ka Äripäeval, sest sügavam huvi finantsturgude vastu tekkis tal enam kui kümnend tagasi just Äripäeva loodud investor Toomase tegemisi jälgides.

„Eks omal ajal oli see börsi asi nii huvitav, samas Eestimaal ei ole see kunagi kuum teema olnud ja kui oleks jäänud siin ainult Tallinna börsi peale lootma – see ei ole tänase päevani mitte midagi,“ rõhutab Kits. „Tänapäeva põllumees peab Eestis rohkem mõtlema sellele, mida ise saab ära teha, et oma kasumit suurendada, mitte jääma lootma, et saad mingisuguseid toetusi. Need ajad on möödas.“

Juba kümmekond aastat tagasi tekkis Kitsel plaan oma teadmisi teistegi huvilistega jagada ja miks mitte ka futuurikauplemisalaseid koolitusi korraldama hakata. Huvi valdkonna vastu reedab ka Kitse isiklik e-posti aadress: futuur att gmail.com, mille Äripäev tema loal avaldab. „Kui keegi futuuride vastu huvi tunneb, siis ma oma teadmisi võiksin ikka anda edasi,“ lubab ta.

KOMMENTAAR

Futuurid on proffideleMikk Talpsepp, väikeinvestor

Futuurid on pigem instrument institutsionaalsele ja professionaalsele investorile ja toormetootjatele. Arvan, et tavainvestor pigem ei peaks futuuridega tehinguid tegema.

Indeksifutuure on mõistlik kasutada siis, kui soovitakse mõnd riski maandada, aga ei soovita portfelli selleks likvideerida. Investeerimisel indeksisse võib kasutada indeksifutuure ETFide või aktsiate asemel, kuid sel juhul peab investor arvutama ja teadvustama endale, et näiteks 4000 USA dollari (USD) eest tagatisvara tähendab reaalsuses sisuliselt näiteks 100 000 USDi eest vara omamist ning ei saa lähtuda summast, mida maakler võtab tehingu eest tagatiseks. Futuuridega on lihtne ületada mõistlike tehingute suurusi, ning aja jooksul on see hävitanud paljusid ebamõistlikke investoreid, kes pole mõistnud riskide õiget olemust ja seda, et futuuride puhul peab ikkagi teadvustama soetatud või müüdud alusvara meeletut kogust.

Toormefutuure on mõistlik kasutada näiteks suurel viljakasvatajal, kes saab enne hooaega maandada vilja hinna riski, müües ette maha vilja, mida ta veel külvanudki ei ole. Samuti võib olla mõistlik futuure kasutada naftatootjal, kel on selge ülevaade tootmismahtudest, ning müüa aasta või ka rohkemgi ette toodetav nafta kogus. Sellisel juhul saab tootja ja viljakasvataja rahulikult keskenduda põhitegevusele, ilma et peaks muretsema, kas ja mis hinnaga õnnestub toodang müüa.

Näiteks praegusel hetkel võib naftatootja müüa läbi 2019. aasta detsembri futuuride naftat ette ära 71 dollariga barrelist, kuigi nafta hind hetkel on 50 dollarit barrelist. Huumoriga võib ju öelda, et futuuride abil on riskastumine meeletult kerge, sest läbi futuuride saab kergelt mängida ruletti, kui osta turult täisvõimenduse eest mis tahes indeksi-, valuuta- või toormefutuure. Tagatiseks võetakse 3-4% alusvara maksumusest, ning 3-4% hinnaliikumist tähendab kas vara kahekordistamist või kõige kaotamist. Nendega, kes ruletti mängivad, juhtub paraku see, et nad kaotavad kõik ja seda ei muuda üks õnnelik, kel juhuslikult õnnestus mitte kaotada.

Tavainvestoril on mõistlik futuure kasutada vaid juhul, kui investor soovib hoida finantsvahendeid vabana, kuid soovib samal ajal ikkagi tururiski võtta. Läbi futuuri saab investor tekitada täiendavat likviidsust, mida ta aktsiaid omades ei saaks muidu tekitada. Reaalsus on, et väiksemad turuosalised kas ei mõista või ei suvatse arvutada, milliseid riske läbi futuuride võetakse ning kaldutakse üle võimendama, mis viib algsetest tehingumotiividest eemaldumiseni ja halbade tagajärgedeni.

KOMMENTAAR

LHV: huvi futuuride vastu aina kasvabLHV vanemmaakler Ragnar Plees

Futuurikauplemise osakaal jääb kuskile 10% juurde kõikidest LHV tehingutest. Huvi futuuride ja futuurioptsioonide vastu on viimastel aastatel kasvav. Kaubeldakse põhimõtteliselt kõike naftast ja põllumajandussaadustest kuni indeksifutuurideni välja. Kuna futuurikauplejate arv võrreldes aktsiakauplejatega on väike, siis sõltub kauplemisaktiivsus peaasjalikult turul toimuvast. Kui mõnes nimes toimuvad suuremad liikumised (nagu viimasel ajal naftas), siis seda ka aktiivsemalt tehakse.

Lihtsamalt väljendades on futuuri suurimaks plussiks ja miinuseks tema suur finantsvõimendus. Seda õigesti kasutades võib saada häid tulemusi, kuid ahvatluse tekkides maksab see tavaliselt kiiresti kätte. Halvemal juhul on suur võimalus kogu vara kiiresti kaotada.

LHV Pangas futuuridega kauplemiseks on vajalik vastav platvorm. Kõiki tehinguid saab ise sisestada ja need edastatakse otse börsile. Hinnastamine ehk tehingutasud on lepingupõhised. Euroopa futuuridel 8 eurot ja USA futuuridel 8 dollarit lepingu kohta. Peamiselt kasutatakse futuure lühiajalise liikumise püüdmiseks, tehingud võivad kesta paarist minutist kuni paari päevani. Taolist kauplemist võiks nimetada skalpimiseks. Viimasel ajal on märgata kasvavat huvi spread-tradingu ehk erinevate futuuride paarina kauplemise vastu, samuti riski maandavate tehingute vastu, seda eriti põllumajandussektoris.

Futuurideni võiksid jõuda kogenud kauplejad. Lihtsalt niisama proovimiseks, ilma konkreetset alusvara tundmata ning kauplemise ja riskimaandamise oskusi omamata soovitaksin kasutada virtuaalset kontot. Futuurikauplemist peetakse kauplejate püramiidi tipuks ning nö rumalat raha liigub seal vähem ja tavaliselt võetakse see ära. Plaanime kevadisel seminarihooajal teha ka futuurikoolituse ning huvilised ja alustajad võivad sellelt kindlasti läbi astuda.

Hetkel kuum