Investor Toomas: Microsofti tippjuht andis nõu

Courtois külastas Eestit, kohtus president Ilvesega ja pidas loengu Tallinna Tehnikaülikoolis, kuhu läksin kohale ka mina. Minu huvi ettekande vastu oli suur ka seetõttu, et olen ju Microsofti aktsionär ja seetõttu tahtsin teada, kuidas võiks välja näha ühe suurkorporatsiooni köögipool. Lapates majandusaruandeid, ei pruugi ettevõtte hoiakud ja mõtteviis numbrite tagant välja paista.

Olulisel kohal ökosüsteemi kasvatamine

Mind üllatas, et kuigi Microsoft on suur ja rahakas ettevõte, on neile siiski kõige olulisem enda ökosüsteemi arendamine. See tähendab, et tarkvarahiiglane võiks osta kokku palju firmasid ja tugevdada nii oma positsiooni turul, kuid tegelikult paneb ta suurt rõhku just ettevõtte sisemisele innovatsioonile.

Näitena tõi Courtois selle, kui palju vaeva näeb Microsoft uute talentide leidmisega, nende kaasamisega praktikaprogrammidesse ja järelkasvu suvelaagritesse. See tähendab, et juba maast madalast hakatakse noori kujundama firmakultuuri järgi, mis on maailma ulatusega ettevõtete jaoks oluline, et konkurentsis püsida.

Courtois rääkis, et Microsoft on nagu elav organism, mis käib ajaga kaasas ja on pidevas muutuses vastavalt turuoludele. Mina usun, et muudmoodi tänapäeval enam tipus ei püsigi. Lugesin hiljuti ka raamatut „Toyota Kata“, kus toodi välja Jaapani autotootja rohkem kui 70aastase edu saladus – olla pidevas muutuses, täiustada oma tegevust, otsides tõhusamaid ja kiiremaid meetodeid ning viia niimoodi läbi sisemist innovatsiooni, mis aitab käia turuoludega kaasas. Tänapäeval jäävad püsima ainult need, kes on valmis muudatustega kaasa minema. Arvan, et see mõte oligi suurim, mis tema loengust mulle kõrva jäi.

Väike etteheide ka

Kuid mul on ka väike etteheide Microsoftile. Nimelt, kui ettevõte näeb nii suurt vaeva sisemise innovatsiooni loomisega ja noorte kaasamise ja kasvatamisega, siis miks ei nähtud vaeva sellega, et ehitada nutitelefonide üksus maast madalast ise üles. Apple sai ju sellega edukalt hakkama. Microsoft ostis Nokia telefonide üksuse paari miljardi eest ning kleepis Nokia nutitelefonide peale „Microsoft“, justkui peaks see hakkama paremini müüma. Paraku ei, sest Microsofti osa nutitelefonide turust on kaduvväike mõni protsenti. Loodetavasti ei visata tulevikus raha niimoodi maha.

Microsoft Internationali juhil oli väike mure ka Eesti pärast. Nimelt peaks Eesti panema rohkem rõhku inseneriõppele ehk koolid peaksid koolitama rohkem insenere, sest siis suudetakse siia meelitada suurte tehnoloogiaettevõtete üksusi ning Eesti muutub välisinvestoritele atraktiivsemaks.