investor Toomas • 20 september 2017

Investor Toomas: leidsin kriisiks valmistuva mõttekaaslase

Kinnisvarainvestor Peeter Pärtel  Foto: Raul Mee

Kohtasin nädalavahetusel mõttekaaslast, kes hindab nii nagu mina kriisi eel suurt vaba raha hulka portfellis.

Jutt käib kinnisvarasektoris investorina tegutsevast Peeter Pärtelist, kes on nagu mina asunud vaba raha hulka oma portfellis suurendama. Nii loobus Pärtel eelmisel aastal kuuest üüripinnast ning sel aastal veel sama paljust. See tähendab, et investoril on 26 väljaüüritavast pinnast nüüd alles veidi rohkem kui pool ehk 14.

„Hoian oma raha kontol, inflatsioon mind ei morjenda,“ kinnitas Pärtel Jaak Roosaare korraldatud kinnisvaraseminaril.

Hakka ise maakleriks.

Lehekuulutused – paljud ei oska kuulutust internetti panna.

Tee otsepakkumisi – näiteks kiri „ostan korteri siin majas“ postkastidesse.

Leia motiveeritud müüja – nt kui kuulutuses on sõna „kiire!“.

Mõtle kastist välja – ära jää kinni kindlatesse raamidesse.

Saa maakleri „letialustesse“ listidesse, küsides ise aktiivselt pakkumisi.

Allikad: kinnisvarainvestorid Kalle Aron, Ivar Arumäe, Janar Saviir

Seejuures keskendub Pärtel nüüd pigem ettevõtlusele ega tee ühtegi tehingut väikese tootluse nimel. „Turul pole lihtsaid tehinguid ning keerulisi ma ei viitsi teha,“ sõnas ta. „Mu raha seisab hetkel niisama, ma ei viitsi seda mingi kaheprotsendilise intressi pärast isegi välja laenata,“ rääkis kinnisvaraekspert.

Mõtlen sarnaselt

Olen alati olnud seda meelt, et headel aegadel tasub oma varadest võimalikult kõrge hinna eest loobuda, kuiva püssirohtu varuda ning seejärel majanduskriisi ajal šoppama minna. Nõustun ka LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanniga, et vahel on parem kolm aastat liiga vara müüa ja rahasse tõmbuda kui kolm päeva liiga hilja.

Seetõttu asusin aasta algul oma portfellis olevate aktsiate hulka vähendama ning panin paika strateegia, kuidas vaba raha hulka suurendada. Kui aasta alguses oli mul raha vaid veerandi ulatuses portfellist, siis nüüd on selle osakaal tõusnud 41 protsendini. Usun, et viimaste aastate suurem agressiivsus on end kenasti ära tasunus, sest ainuüksi 2016. aastal kerkis minu portfelli väärtus 17 protsenti ehk rohkem kui 40 000 euro võrra. Ohumärkide ilmnedes teab minu eas mees aga hästi, et ahneks ei tasu minna.

Aktsiaturud on kõrgel ning mina pean silmas Benjamin Grahami põhimõtet, et iga investeeringu tulevikuväärtus sõltub praegusest hinnast – mida kõrgemat hinda sa maksad, seda väiksemat tootlust teenid. Nii on rekordeid tegevate börsiindeksite taustal järjest keerulisem häid tehinguid leida.

Niisiis olen ka mina riske vähendanud ning väga suure osakaaluga ettevõtete aktsiaid müünud. Näiteks võtsin sel aastal kasumit Apple’ist, Microsoftist ja Leroy Seafoodist. See aitas riske paremini hajutada ning maandada tehnoloogiasektorist tulenevaid riske.

Võimendust ei kasuta

Kuigi me Pärteliga oleme oma investeeringutes muutunud ettevaatlikumaks, on meil ka üks väga suur erinevus. Kui kinnisvarasektoris kasutatakse tootluse teenimiseks enamasti suurt laenuvõimendust, siis mina hoian võõrast rahast eemale kui tulest. Kohustuste puudumise tõttu saan ma ka kriisi ajal rahulikumalt hingata, ega pea praegu muretsema intressimäärade tõusmise ning laenu tagasimaksete pärast.

Skepsis majandusolukorra suhtes on minus küll süvenenud, kuid see ei tähenda, et head tehingud enda jaoks kindlasti välistan. Nii said sügelevad näpud minust võitu ka alanud nädalal, mil kasutasin ära skandaali tühistatud lendude ümber ning soetasin enda portfelli juurde tugevate fundamentaalnäitajatega Ryanairi aktsiaid.

Hetkel kuum