Investor Toomas: Putinile piisaks 60 dollarist barrelist
Sain reedel kirja, kus lugeja küsis, mis nafta hinnaga lahti on. Võtsin selle kirja kohe vastamiseks ette, sest börsidel oli nafta hind reedel oluline mõjutaja ning Peterburis oli just toimumas ärifoorum, kus mitmed naftatootjad sel teemal sõna võtsid. Venemaa president Vladimir Putin teatas isiklikult, et talle aitaks sellest küll, kui nafta hind oleks kuskil 60 dollari tasemel barrelist.
Nafta hind on aastaga pea 50% rallinud – esimest korda 2014. a novembrist kerkis Brenti nafta hind mais jälle kõrgemale 80 dollari tasemest. See on saanud vihaselt säutsuma USA presidendi Donald Trumpi, kes mai algul süüdistas naftat eksportivate riikide kartelli OPECit nafta hinna kunstlikus üles kruvimises. OPECi peasekretär ütles Peterburgis, et see ajendas kartelli arutama võimalikku tootmismahtude suurendamist. Uudis sellest, et Venemaa ja Saudi Araabia sellist asja tõesti kaaluvad, oligi põhjus, miks nafta hind reedel üle kahe protsendi allapoole jõnksatas. Tõmmates kaasa ka sektori aktsiad, sealhulgas minu portfellis Norra naftahiiu Equinori aktsia. Brenti nafta hind odavnes läinud nädalaga 2,7% 76,44 dollarile barrelist.
Hinnatakse stabiilsust
Mida siis Peterburis naftast räägiti. Venemaa energiaminister Alexander Novak näiteks ütles, et nafta kõrge hind on Venemaale küll kasulik, kuid sellest rohkem hinnatakse stabiilsust. Novak ütles, et ta ei tahaks näha nafta hinda taas 100 dollari tasemel barrelist, kuna selle peale tuleks turule jälle uusi tootjaid, mis riskiks nafta hinda uuesti kukutada. Venemaa eelistaks suuremat stabiilsust, mis tagaks stabiilse kasumi. Ministeerium on siiski tänavust hinnaprognoosi algselt 50-60 dollari tasemelt kergitanud. Geopoliitilised pinged on ministri hinnangul lisanud barreli hinnale vähemalt 5-7 dollarit otsa. Juuni kohtumisel arutab OPEC Novaki sõnul tootmise järk-järgulist suurendamist.
Venemaa on üks riik OPECi ja sellega liitunud tootjariikide (kokku 24 riiki) kokkuleppes, millega vähendati tootmist 1,8 miljoni barreli võrra päevas. Alates 2017. a algusest jõus olnud ja paar korda pikendatud kokkuleppe järgi peaks piirangud püsima vähemalt selle aasta lõpuni. Kokkuleppe eesmärgiks oli vähendada arenenud riikide ülemääraseid naftareserve, mis on ka õnnestunud.
Venemaa suurima naftatootja Rosnefti juht Igor Setšin hoiatas Peterburis, et USA ultimaatumite ja sanktsioonide poliitika tõttu Venemaa, Iraani ja Venezuela suunal võib nafta hind lähiajal uusi hinnarekordeid lüüa. USA naftatootmine on küll suurenenud ja kerkis veebruaris rekordtasemele, kuid see pole suutnud üles kaaluda toodangu langust majanduskriisis Venezuelas ning mõju nafta hinnale Iraani ümber teravnenud pingetest. Reedel oli uudistes lugeda, et riskifondid ja rahajuhid on naftaturu osas üsna optimistlikud.
Põnevust jagub. Aga need on need peamised tegurid, mis nafta hinda praegu liigutavad.