Artikkel
  • Emotsionaalsed ja käitumuslikud mõttemustrid esitavad juhile väljakutse

    Inimeste vanad harjumuste süsteemid on nagu doominokivid, mis üksteise järel kukuvad ja mõte jookseb nendega kaasa. Harjumuse muutmiseks kulub ca 3 nädalat, ütleb Erickson College International looja ja president dr Marilyn Atkinson.

    Dr Marilyn Atkinson: Visualiseerimine on kõige kiirem moodus muuta seda, kuidas meie meel ja aju meid ümbritsevat tajub.
    Kui inimesed on passiivses olekus ning nende mõtteraamistikus on arusaamine, et “Mina küll seda teha ei oska/ei taha/ei saa” vajavad nad tuge, et liikuda passiivsest olekust aktiivsesse olekusse. Need on inimeste vanad harjumuste süsteemid, mis neid takistavad. Dr Marilyn Atkinson on üks kolmest välisesinejast, kes astuvad Eesti juhtide ette 29. mail toimuval juhtimiskonverentsil "Coaching 2020: Elluviimine". ICF Estonia juhatuse liige Signe Tõnismäe uuris intervjuus dr. Marilyn Atkinsoniga, kuidas coach saab ettevõttes muutuste protsessi toetada ja motivatsiooni hoida.
    Kuidas hoida motivatsiooni nii indiviidi kui organisatsiooni tasandil?
    Marilyn Atkinson: Meeskonna coachidena me aitame inimestel näha, kuidas nende käitumine muudab neid ümbritsevat keskkonda, mis on koheselt nähtav ja mõõdetav. Alustades tööd uute meeskondadega aitame neil kõigepealt ülesehitada omavahelist koostööd, et see toetaks nende jätkusuutlikkust. Motivatsioon on siin võtmesõna.
    Motivatsioon aga saab efektiivselt toimida vaid siis, kui ettevõtte laiem siht ja eesmärgid on omavahel ühenduses ja jätkusuutlikud. Samuti on oluline, et ka kõik ettevõtte väiksemad meeskonnad on kaasatud ühiste eesmärkide elluviimisele.
    Just teadlikkus iseenda mõjust ja käitumisest võib alguses inimesi kõige enam ehmatada. Aitame inimestel välja töötada väga spetsiifilised eesmärgid nii individuaalsel tasandil kui ka organisatsiooni tasandil. Need on eesmärgid, mille üle ja mida tehes inimesed tunnevad uhkustunnet.
    Inimestega töötades toetume alati neuroteadusele. Kui inimesed on passiivses olekus ning nende mõtteraamistikus on arusaamine, et “Mina küll seda teha ei oska/ei taha/ei saa” vajavad nad just tuge, et liikuda passiivsest olekust aktiivsesse olekusse. Need on inimeste vanad harjumuste süsteemid, mis neid takistavad - just nagu doominod, mis üksteise järel kukuvad, jookseb inimese mõte sinna, mida ta ei taha, ei oska või ei julge ellu viia. Niipea aga kui inimesed hakkavad neile harjumustele nö vastu või muudavad neid, siis kõik muutub. Nende juhtimisoskus muutub, nende oskus meeskonnatööd teha muutub ja nende oskus toetada oma organisatsiooni jätkusuutlikult ka muutub.
    Kui inimesed elavad oma visiooni järgi, siis kaovad nende elust ka vanad emotsionaalsed ja käitumuslikud mõttemustrid. Nende asemele tekivad uued, tänaseid väärtuseid ja visiooni toetavad mõtteraamistikud, mis loovad inimesele sügavat rahulolu ja õnnetunnet.
    Kui suureneb inimese laiem teadlikkus oma sihist, sügavam rahulolu oma eluga, siis kandub selle mõju üle tema perele, organisatsioonile ja kogukonnale laiemalt.
    Me ise ei pruugi olla oma mõjust teadlikud, aga kui me elame oma väärtustest ja laiemast sihist lähtuvalt, siis meie sisemisel rahulolul ja õnnetundel on ülekandeefekt kõigile, kes meie keskkonnas viibivad.
    Visualiseerimine on kõige kiirem moodus, kuidas me saame muuta seda, kuidas meie meel ja aju meid ümbritsevat tajub. Läbi visualiseerimise saame omavahel ühendada oma meele ja aju selliselt, nagu neid ei ole kunagi varem ühendatud. See aitab meil üles ehitada uusi harjumusi, mis meid ja meie laiemat sihti teenib.

    29. mail toimuval juhtimiskonverentsil "Coaching 2020: Elluviimine" astuvad lavale kolm maailma tippesinejat, nende hulgas ka dr Marilyn Atkinson. Vaata konverentsi programmi SIIN

    Konverentsil on tänaseks üle 370 osaleja ja saadaval on viimased kohad!

    Teadusuuringud on näidanud, et harjumuse muutmiseks kulub ca 3 nädalat ja visualiseerimine on kõige kiirem moodus selle käivitamiseks. Meil on vaja vaid tugevat visiooni ning igapäevaselt 3-4 sekundilist meeldetuletust/visualiseerimist, et uus harjumus juurduks. Meie mõtteraamistik muudab seda, kuidas me käitume ning millele me tähelepanu pöörame igapäevaselt toimetades.
    Coaching on protsess, mis olenemata oma pikkusest loob väärtust nii indiviidi, kui organisatsiooni tasandil. Sellel on ülekandeefekt nii perele, meeskonnale kui ka kogukonnale laiemalt. Coachid muudavad maailma üks vestlus korraga!
    Viimasel dekaadil on Erickson jõudsalt laienenud ning on tänaseks esindatud juba 85 riigis üle maailma. Mis teeb Ericksoni lähenemise unikaalseks?
    M: Ericksoni coachingu mudel aitab inimestel jõudsalt edasi liikuda protseduurilisest mõtteraamistikust oma sisemise motivatsiooni ja laiema sihini.
    Inimesed mõtlevad tihti läbi harjumuspäraste, protseduuriliste mõtteprotsesside, mis ei võimalda neil näha oma pimealasid, kitsaskohti ja seeläbi ka oma sisemist potentsiaali. Nii võivad jääda paljud head võimalused kasutamata ning sügav sisemine rahulolutunne saamata.
    Me aitame inimestel üles ehitada tugevat sisemist motivatsioonisüsteemi – süsteemi, mis läbi küsimuste aitab inimesel ühendust saada oma laiema sihiga.
    Inimesed räägivad endale sisemiselt tihti lugusid, mis on täis erinevaid põhjuseid, miks nad ei saa midagi teha või saavutada. Vahel võib takistajaks olla ka hirm, mis võib väljenduda väga erineval moel. Näiteks võib olla hirm unistamise ees - kas mina tõesti võiksin selle saavutada. Samuti hirm läbikukkumise ees - mis siis, kui ma ei saa hakkama. Või hirm teisi inimesi pahandada - mis siis, kui teistele ei meeldi see, mida ma teen.
    Ericksonil on küsimuste süsteem, mille kaudu saab inimene üle takistustest, mis ilmnevad projekti erinevates etappides. Projekt võib olla nii tööalane, kodu puudutav, suhtealane või mõni muu projekt.
    Kuidas te seda teete? Mis vahe on teie lähenemisel ja klassikalisel coachingul?
    M: Coaching on küll alles lapsekingades, kuid juba on välja kujunenud erinevad suunad. Kui me vaatame klassikalist coachingut, siis suur osa sellest piirdub konkreetsete eesmärkide püstitamisele ja tulemuste saavutamisele. Oluliselt vähem pöörab klassikaline coaching tähelepanu inimese sisemisele energiale, tema sügavamale motivatsioonile ja laiemale perspektiivile.
    Ericksoni lähenemine keskendub inimesele terviklikult ehk holistiliselt. Me kasutame oma lähenemises väga palju neuroteaduse viimaseid teadmisi, erinevaid visualiseerimise ja kaardistamise tehnikaid ning küsimuste küsimise süsteemi. Selline lähenemine aitab inimestel maksimaalselt kasutada oma vasakut ja paremat ajupoolkera ning lahendada teele ettetulevaid takistusi süsteemselt.
    Me aitame juhtidel märgata pimealasid, et nad oleksid võimelised inspireerima oma inimesi pikemas perspektiivis. Kui juht tunneb ära oma pimealad ning ehitab sinna kõrvale toetava harjumuste süsteemi koos laiema visiooniga, siis suudab ta luua väärtuspõhise töökeskkonna, mis on ühenduses nii tema laiema sihi kui töökaaslaste rahuloluga.
    Inimestel on tihti sügaval sisemuses olemas väga kindel siht, mille suunas nad soovivad liikuda, aga meil puudub oskus teha sellest projekt, mida annab ellu viia.
    Me mitte ainult ei tööta tugeva ja hea visiooni kättesaamise nimel, vaid selle nimel, et see visioon püsiks tugev ja kindel kogu projekti rakenduslike etappide jooksul. Eriti oluline on see siis, kui teele tekkivad esimesed takistused või kõhklused, probleemid või mured.
    Igasugune muutus, mis nõuab inimestelt harjumuste muutmist, võtab aega. Meie coachidena oleme juhtidele toeks ning aitame neil püsida sellel rajal, mis nende laiemat tihti kõige paremini teenib.
    Neuroteadusele keskendunud lähenemine koos tõhusate protsesside ja küsimuste küsimiste süsteemiga on see, mis teeb lahenduskeskse coachingu lähenemise nii tõhusaks.
    Dr. Marilyn Atkinson on maailma ühe suurima coachingu kooli, Erickson College International, looja ja president. Ta on lahenduskeskse coachingu suuna üks teerajajatest ning tema poolt loodud coachingu baasõppes “The Art & Science of Coaching” on osalenud ligi 50 000 inimest üle maailma. Legendaarse psühhoterapeudi Milton Ericksoni endise õpilasena ja lahenduskeskse suuna tulihingelise arendajana on Marilyn inimesi innustanud ja käivitanud juba 1985. aastast, kui loodi Erickson College International.
  • Hetkel kuum

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Karl-Eduard Salumäe: lugupeetud ministrid, äkki leidub mõni mõte
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
USA tööjõuturg jahtus oodatust rohkem
USA vabade töökohtade arv langes madalaimale tasemele alates 2021.aastast. See on märk tööjõuturu jahtumisest. Langus on laiapõhjaline ning hõlmab erinevaid sektoreid, vahendas Bloomberg.
USA vabade töökohtade arv langes madalaimale tasemele alates 2021.aastast. See on märk tööjõuturu jahtumisest. Langus on laiapõhjaline ning hõlmab erinevaid sektoreid, vahendas Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Helenius börsiettevõtte juhi äkktagandamisest: parem õudne lõpp kui lõputa õudus Täiendatud!
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Raadiohommikus: majanduslangusest, viirusest ja välispoliitikast
Kas järsk majanduslangus viib meid kriisi? Kas COVID on tagasi? Mis toimub Ukraina sõjas? Kas märkida Infortari või mitte? Just neile küsimistele keskendub Äripäeva raadio kolmapäevane hommikuprogramm.
Kas järsk majanduslangus viib meid kriisi? Kas COVID on tagasi? Mis toimub Ukraina sõjas? Kas märkida Infortari või mitte? Just neile küsimistele keskendub Äripäeva raadio kolmapäevane hommikuprogramm.
Raadiohommikus: töötutest, intressidest, keeletehnoloogiast
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu langevatest intressidest, tööhõive seisust ja perspektiivist, keeletehnoloogiast ning mälumängust.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu langevatest intressidest, tööhõive seisust ja perspektiivist, keeletehnoloogiast ning mälumängust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.