Võtke eeskuju Graanul Investist!

Eilne Äripäeva kaanelugu rääkis pelletitootja Graanul Investi järjekordsest hiigelostust. Ettevõte ostab 50protsendilise osaluse Eesti ühes suuremas erametsaomanikus Roger Puit, tehingu suuruseks on hinnanguliselt 22 miljonit eurot.

Märkimisväärne on siinkohal see, et vaid mõni nädal tagasi teatas Graanul Invest, et ostab Läti suurima pelletitootja Latgran, mis oli mahult suurim tehing, mida ettevõte kunagi teinud. Lühikese aja jooksul tehtud kaks suurtehingut räägivad selget keelt ettevõtte agressiivsetest laienemisplaanidest.

Graanul Invest on justkui meeldiv erand Eesti vananevate ettevõtjate seas, kelle investeerimishoog on raugenud. Alles hiljuti kirjutasime oma juhtkirjas, et Eesti ettevõtlus sarnaneb praegu vananeva spordivõistkonnaga, kus on küll palju kogemusi, aga füüsis pole enam nii tugev, et terve mänguaja jõuaks platsil rabeleda.

Võimsalt kasvav Graanul Invest võiks olla eeskujuks nii mugavustsooni jäänud vananevatele ettevõtjatele kui visioonitule valitsusele. Tegutseda tuleb, mitte seni saavutatu juurde passima jääda, sest paigalseis on teatavasti tagasiminek. Leida uusi turge ja arenemisvõimalusi, osta üles konkurente, välja töötada uusi tooteid. Aastaid sama asja samadele tarbijatele müües võib muidugi pikalt turvaliselt tiksuda, aga see ei peaks olema arenemisvõimelise ettevõtja esimene valik.

Latgrani ostuga Euroopa suurimaks pelletitootjaks kasvanud Graanul Invest on astunud julgeid samme ning see on ennast ära tasunud. Praeguseks on pelletitootja tõusnud käibelt ka Eesti suurimate ettevõtete hulka, tema maine on hea ja ambitsioonid suured. Seitsme suure pelletitehasega kontsernis töötab juba pea 400 inimest. Ettevõtte juht Raul Kirjanen on öelnud, et kontsern on juba aastaid kasvule suunatud ja äri on kasvatatud nii tootmisüksusi ise ehitades kui ka üle võttes.

Graanul Investi kiidavad ka sarnases valdkonnas tegutsevad ettevõtjad. Näiteks saematerjali tootja Toftani juht Martin Arula ütleb, et Graanul Investi jõuline laienemine tuleb tervele Eesti metsatööstussektorile kasuks.

Tõsi, kõik pole ka neil alati õnnestunud. Juba aastaid tagasi alustas Graanul Invest ­USAsse ja Kanadasse pelletitehaste ehitamise plaaniga, kuid see pole olulisi edusamme teinud. Oma Põhja-Ameerika plaanidest ei taha Graanul Investi juhtkond ka enam eriti rääkida, kuid selge on, et asjad on seal toppama jäänud ega ole sujunud nii, kui algselt kavandati. Samas on ju selge ka see, et kes suurelt ette võtab, sellel mõned asjad ka ebaõnnestuvad või jäävad venima.

Meenub veel kummaline juhtum 2009. aasta suvest, kui sai teatavaks, et Graanul Investi Leedu tütarettevõtte pelletite osas on Itaalias algatatud uurimine, kuna kahtlustatakse, et imporditud pelletid ületasid lubatud radioktiivsed näitajad. Suurt skandaali ka sellest ei tekkinud. Kes teeb, sel juhtub.

Neid, kes ebaõnnestumishirmust hoolimata midagi teevad, oleks Eestile rohkem vaja. Nii neid, kes oma ettevõttega jõuliselt laienevad, kui neid, kes suudavad ära teha mõne revolutsioonilise maksumuudatuse. Kõik, mis Eesti arengule uut hingamist lisab, kulub marjaks ära.

Praegu oleme endiselt seisus, kus midagi hullu nagu pole, aga erilist edasiliikumist ka mitte. Riigina oleme siiski veel liiga noored sellise ei-idane-ega-mädane olukorraga päriselt leppimiseks.