Väikeaktsionärile parem kaitse

Äripäev kirjutas reedel kaaneloos, kuidas kaheksa aastat kestnud võitlus oma osaluse eest ettevõttes võib päädida väikeosaniku pankrotiga. Kirjeldasime, kuidas suurosanik saab seaduslikult vähendada väikeaktsionäri osalust.

Äripäeva toimetuse meelest tuleks väikeaktsionäride praegust õiguslikku olukorda parandada: tagada väikeaktsionärile seadusega ligipääs olulisele teabele ning võimalus algatada erikontroll. Nii saaks väikeaktsionär paremini analüüsida, millega tegeleb ettevõtte juhatus ning mis suunas ettevõte liigub. Kui ettevõtte tegevusest kumab vastu midagi vastuolulist või ebaseaduslikku, saaks väikeaktsionär vastavalt oma õigustele lasta kontrollida, kas tema kahtlustel on alust või mitte.

Seni on väikeosanikud pidanud üritama hoida häid suhteid nii omavahel kui ka suurosanikega. Kuna ettevõtte omanikud peaksid pikas plaanis võitlema ikkagi sama eesmärgi nimel, siis võiks eeldada, et mõttemaailm ja omavaheline läbisaamine on sarnased. Kahjuks on osanike vahel tekkinud vaidlused, mis otsivad lahendusi juristide ja kohtute kaudu. Sellistes vaidlustes jäävad aga enamasti peale need, kellel on rohkem ressursse ehk aega ja raha oma huvide kaitsmiseks.

Eelmise aasta lõpus lõi riigikohus pretsedendi näiteks BLRT enamusaktsionäride ja väikeosanike vaidlusega. Riigikohus leidis, et väikeaktsionäridel on õigus taotleda erikontrolli ka tütarfirmades ning laiendas erikontrolli algatamise põhjuseid. See ei tähenda veel, et Eesti teiste ettevõtete väikeaktsionärid oleksid õigusi juurde saanud, kuid näitab, et õigusruumis on tõlgendamisruumi. Kui väikeaktsionärid soovivad oma olukorda parandada, siis tuleks neil võidelda selle nimel, et saaks vastavalt parandada ja täiendada ka seadust. Vastasel juhul jäädaksegi kohtuid külastama.

Väikeaktsionäridele õiguste juurde andmisega tekib oht, et seda võimalust hakatakse kuritarvitama. See tähendab, et väikeaktsionär saab hagide kaudu hakata juriidiliselt kimbutama ettevõtte juhtkonda ja suuromanikke. Näiteks tänavu esitas kohtusse hagi Tõnis Haaveli asutatud, kuid praegu Kaur Kenderi ainuomandisse kuuluv Grupivara, kes väikeaktsionärina on vaidlustanud börsifirma Ekspress Grupi kahe majandusaasta aruanded ja kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamised. See näitab, et isegi väga väikese osalusega omanikud saavad n-ö kaikaid kodarasse loopida, kui selleks antakse põhjust. Samas ei tohiks sellist käitumist võtta kui läbivat trendi, mistõttu on oluline arvestada seaduse muutmisel, millisel määral saavad väikeaktsionärid hakata seniseid otsuseid vaidlustama.

Lisaks õigusele saada olulist teavet ja võimalust alustada erikontrolli on tehtud ettepanek anda väikeaktsionärile väljaastumisõigus. Arvamuskonkursi Edukas Eesti eelmisel hooajal tõi oma võistlustöös selle välja Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni. Sama meelt on advokatuuri äriõiguskomisjoni juht Karin Madisson. Väljaostuõigus välistaks väikeaktsionäri nn nurkasurumise, kus aktsionäridele ei taheta maksta omanikutulu, aga suurosanik ei ole huvitatud ka sundkorras väiksemat osalust välja ostma.

Äripäev loodab, et väikeaktsionäri õigused liiguvad paranemise suunas ning Eesti äriseadustik saab lähiajal vajalikke täiendusi.