Maksukingituse asemel maksuhaak

Muidugi, kui te saate 2100eurost palka ja olete oma finantsdistsiplinaarsetes võimetes absoluutselt kindel, võite riigi viiesajaeurost tulumaksuvabastust kurioosumi korras käsitleda ka näiteks riigiabina teie isikliku rahakoti kosutamisel: võtke maksuvabastus vastu ja investeerige see 830 eurot, mida riik teile 18 kuu jooksul annab (tagastamise tähtaeg on nimelt hiljemalt 1. juulil) nii hästi, kui vähegi oskate. 

Kui suudate selle raha enda kasuks tööle panna kümneprotsendise tootlusega, jääks teil pärast riigile tulumaksu 1200eurose juurdemakse äramaksmist alles 75 eurot. Kui te suudaksite niimoodi toimida kümne aasta jooksul, koguneks teil ligi kaudu 3070 eurot. 

Sellist skeemi saab aga soovitada ainult erakordselt distsiplineeritud rahapaigutajatele, kellel on korralik investeerimiskogemus. Investeerimiskogemuseta palgasaajale see ei sobi.

Riigi palkamissoovitus

Tööandja seisukohalt vaadates on uuenenud maksupoliitikat silmas pidades kasulik rajada oma äri 1300 eurot ja vähem teenivate inimeste tööjõule. Nii mõeldes tuleks vältida 2000eurost ja suuremat kõrgelt maksustatud palka. Eesti majanduse kasvuvõimaluste seisukohalt pole see muidugi kaugeltki parim, sest see ei motiveeri keskmisest kõrgemaid palku tõstma (aga ka töötajaid endid üle 2100eurose “karistuspiiri” tõusmast). 5000 eurost kõrgemaid palku maksumuudatus eriti ei mõjuta, aga sellise palga saajate hulk ei ole arusaadavasti ka kuigi suur. Sisuliselt tõstis riik 500eurose tulumaksuvabastusega väiksemat palka saavate inimeste palga ise ära, andes tööandjale kaudselt soovituse 2100eurose palgaga algavat vahemikku vältida.

Iseenesest on Keskerakonnal muidugi õigus oma maailmavaadet maksumuudatuste kaudu väljendada. Astmelist tulumaksu on Keskerakond alati pooldanud, ja tagurpidised astmed on ikkagi ka astmed – mis siis, et IRLi soovil võimuliidus astmelise tulumaksu nime suhu võtta ei tohi. 

Häda on selles, et uuendatud maksusüsteem on keeruline ja avalikkusele eksitavalt esitatud. Kes praegu oma rahaasju lõpuni mõelda ei taha, sellel murrab reaalsus tuleva aasta tulude deklareerimise järel ebameeldivalt sisse. Eriti põhjalikult on mõtet süveneda neil, kelle sissetulek tuleb mitmest allikast: maksuvaba tulu rehkendamine käib aasta baasil. Eestis aga on harjutud rohkem mõtlema kuu-, mitte aastapalgast.