Eesti majandus kasvab mühinal ning keskpanga prognoosi kohaselt jätkub kasv ka lähiaastatel. Koos majandusega kasvab ka palgasurve tööandjatele. Kuigi viimase kahe aasta 7protsendilist kasvutempot lähiaastail Eesti Panga hinnangul oodata ei ole, küündib palgakasv siiski 5–6 protsendi tasemele.

Äripäeva hinnangul oleks kasvava tööjõupuuduse valguses põhjust üle vaadata Eesti kõrged tööjõumaksud, et leevendada töötajate palgasurvet ning tõsta ettevõtete konkurentsivõimet.

Kuigi tuleval aastal leevendab tulumaksureform pisut palgasurvet madalapalgalistel töökohtadel, hakkab Eesti Panga hinnangul ülejärgmisel aastal palgakonkurents taas suurenema. Ning eriti keeruliseks muutub just madalapalgaliste töökohtade täitmine.Juba praegu on tööandjad hädas uute töötajate leidmisega. Kui IT-sektoris on ettevõtted töötajate leidmiseks juba aastaid erinevaid värbamiskampaaniaid ja talendiotsijaid kasutanud, siis nüüd on sama saatus ootamas ka ehitajate ja klienditeenindajate värbajaid.

Eesti Pank soovitab ettevõtjatel tõsta tootlikkust ning katta palgakasv kõrgema loodava lisandväärtusega. Kahtlemata on meie kõigi huvides, et Eesti majandus tervikuna liiguks kõrgemat lisandväärtust pakkuvatesse sektoritesse, et meie töötajad oleksid haritud ja hea palgaga, et meie ettevõtted oleksid innovatiivsed ja kasumlikud. Et meie loodusvarad ei liiguks toormena piiri taha, vaid muudetaks siin kasulikuks tooteks, andes lisaks kaevuritele ja metsameestele tööd ka inseneridele, disaineritele, keemikutele, turundajatele ja tervele hulgale teistele hästi makstud sini- ja valgekraedele.

Siin on aga üsna mitu aga. Selline majandus vajab suurel hulgal haritud spetsialiste, kes omakorda tahavad saada oluliselt kõrgemat palka kui lihttöölised. Eesti tänane maksusüsteem aga ei toeta kõrgepalgaliste töökohtade loomist. Ka järgmisel aastal jõustuv maksumuudatus leevendab eelkõige madalapalgaliste töökohtade palgasurvet.

Tulev aasta osutub tänu tulumaksuvaba miinimumi suurenemisele väiksemat palka maksvatele ettevõtetele armuajaks: madalapalgaliste töötajate sissetulek pisut kasvab ning inflatsioon ei jõua veel kogu kätte jäävat raha ära süüa. See on aga üksnes süveneva probleemi edasi lükkamine järgnevatesse aastatesse.

Vaadates tööjõumaksude koormuse jaotumist Eestis, torkab silma ettevõtete kõrge sotsiaalmaksukoormus, mis muudab keeruliseks palkade tõstmise ja uute hästi tasustatud töökohtade loomise. Lahenduseks võiks olla sotsiaalmaksulae kehtestamine, mis avaks tee palgatõusuks ja muudaks ettevõtted konkurentsivõimelisemaks. Istuvalt valitsuselt sellist maksumuudatust oodata oleks naiivne, kuid lähenevate parlamendivalimiste valguses võiks maksudebati juba avada.

Kehtiva maksusüsteemi tingimustes tuleb aga ettevõtjatel olla heade töötajate värbamisel ning motiveerimisel loominguline. Töötasu on küll äärmiselt oluline mõjur töökoha valikul, kuid kaugeltki mitte ainus. Tänavu sügisel avaldatud CV Keskuse uuringust selgub, et iga kolmas töövõtja oleks valmis edasi töötama senisest väiksema palga eest, kui see tooks kaasa juhtimiskvaliteedi kasvu. Hea juhtimiskultuur, meeldiv töökeskkond ja motiveeriv väärtuspakett on kõik asjad, millesse saab panustada ka kõrgete tööjõumaksude kiuste.