Äripäev • 28. märts • 3 min
Jaga lugu:

Välk tabas pisikest, kuid mitte kõige mustemat

Juhtkiri
Juhtkiri  Foto: Anti Veermaa

Väikest Versobanki on lihtne kõigile hirmutamiseks võlla riputada, aga katsu sa suurele rahapesijale nöör kaela ümber saada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Versobanki päeva pealt kinnipanemine on Eesti finantsinspektsiooni käes käkitegu, umbes nagu kärbse mahalöömine. Seevastu siinsamas turul tegutseva Danske peale hammas ei hakka, kuigi rahupesuga on Danske määritud märksa suuremas mahus kui samuti näruse ajalooga Versobank.

Äripäeva hinnangul oli Versobanki suure mürtsuga kinnipanemine finantsinspektsioonile kerge töövõit, mida on mugav ette näidata: tegeleme probleemidega, rahapesu ei salli, ja kes eksib, selle­ kõrvaldame mängust. Täpsuse huvides: panga tegevusloa tunnistab kehtetuks Euroopa keskpank. Ettepaneku selleks teeb aga siinne finantsinspektsioon. Pole kuulda olnud, et inspektsioon oleks teinud ettepaneku Danskele Eesti uks kinni lüüa. Ettekirjutusi on inspektsioon Danske siinsele harule küll teinud, aga miljonitrahvid emakontsernile tulid juba emamaa finantsjärelevalvajate otsuste kaudu.

Jutu mõte pole Dansket siit tagantjärele minema peletada ega väita, nagu oleks üks rahapesu teisest kuidagi parem või tohiks väiksema panga rahapesule läbi sõrmede vaadata. Küll aga leiame, et natuke­ meenutab Danske ja Versobanki võrdlemine lugu mehest, kes otsis kaduma läinud võtit laternaposti all, mitte seal, kus ta need ära kaotas – laterna all on lihtsalt hea otsida, on paremini näha. Väikest on kerge kõigile hirmutamiseks võlla riputada, aga katsu sa suurele nöör ümber kaela saada. Ei pruugi aru saadagi, kus see kael täpselt on.

Teisalt on finantsinspektsiooni resoluutsus muidugi ka arusaadav. Lätis ABLV panga ümber toimunu kajab maailmas suurelt vastu: see on saanud maailma olulisemate majanduslehtede teemaks. Muu hulgas toob näiteks Financial Times ABLV ette kui halva näite Euroopa Keskpanga võimu puudulikkusest ning iseloomustab juhtumit rahaliidu ebatäiuslikkuse tunnistusena. Wall Street Journal raputab haavale soola, iseloomustades Lätit eelkõige endise NSV Liidu vabariigina.

Läti skandaali kaja

Me võime teha nägu, et ABLV ümber puhkenu on pelgalt lätlaste mure, aga loomulikult ei ole see nii. Eesti, Läti ja Leedu on laia ilma silmis ikkagi üks ja sama Baltikum, meeldib see meile või mitte. On ühes suur jama lahti, puudutab see paratamatult ka teisi. Ausatele investoritele, kes oma rahale suuremat tootlust otsivad, arusaadavasti ei meeldi need piirkonnad, kus päeva pealt panku peab kinni panema. Ikkagi veerand sajandit juba iseseisvad ja muidu ju täitsa tublid riigid.

Tõenäoliselt ei saa Versobanki häving mujal ilmas erilist tähelepanu: ABLV oli Läti suuruselt kolmas pank, Ukraina omanikele kuuluv Verso aga siinselgi turul kärbeskaallane, kellest makropildis suurt midagi ei sõltu. Danske seevastu on suur kontsern, siin 2015 jaepangandusest loobunud ja äriklientide teenindamisele keskendunud.

Meenutagem, et seesama muutus sobis omal ajal siinse Danske juhile Aivar Rehele hästi äramineku põhjenduseks: siinsetelt kontodelt läbi käinud räpaste miljarditega pole ta end seostada tahtnud ei siis ega hiljem. Taani poliitikud on hiljem öelnud karme sõnu Danske Eesti juhtide kohta ja nõudnud nende võllatõmbamist, ent pole halastanud ka kohalikele pangandustippudele. Nood on ometi siiamaani ametis. 2013 ametisse asunud Thomas F. Borgen on lihtsalt avaldanud kahetsust, et kõiki korrespondentpankade tehinguid ei suudetud jälgida. Miljonitrahvid maksti ära, elu läks edasi. Ükski koer ei haugu.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt