• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,76
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,76
  • 28.03.18, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Välk tabas pisikest, kuid mitte kõige mustemat

Väikest Versobanki on lihtne kõigile hirmutamiseks võlla riputada, aga katsu sa suurele rahapesijale nöör kaela ümber saada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Juhtkiri
  • Juhtkiri
  • Foto: Anti Veermaa
Versobanki päeva pealt kinnipanemine on Eesti finantsinspektsiooni käes käkitegu, umbes nagu kärbse mahalöömine. Seevastu siinsamas turul tegutseva Danske peale hammas ei hakka, kuigi rahupesuga on Danske määritud märksa suuremas mahus kui samuti näruse ajalooga Versobank.
Äripäeva hinnangul oli Versobanki suure mürtsuga kinnipanemine finantsinspektsioonile kerge töövõit, mida on mugav ette näidata: tegeleme probleemidega, rahapesu ei salli, ja kes eksib, selle­ kõrvaldame mängust. Täpsuse huvides: panga tegevusloa tunnistab kehtetuks Euroopa keskpank. Ettepaneku selleks teeb aga siinne finantsinspektsioon. Pole kuulda olnud, et inspektsioon oleks teinud ettepaneku Danskele Eesti uks kinni lüüa. Ettekirjutusi on inspektsioon Danske siinsele harule küll teinud, aga miljonitrahvid emakontsernile tulid juba emamaa finantsjärelevalvajate otsuste kaudu.
Jutu mõte pole Dansket siit tagantjärele minema peletada ega väita, nagu oleks üks rahapesu teisest kuidagi parem või tohiks väiksema panga rahapesule läbi sõrmede vaadata. Küll aga leiame, et natuke­ meenutab Danske ja Versobanki võrdlemine lugu mehest, kes otsis kaduma läinud võtit laternaposti all, mitte seal, kus ta need ära kaotas – laterna all on lihtsalt hea otsida, on paremini näha. Väikest on kerge kõigile hirmutamiseks võlla riputada, aga katsu sa suurele nöör ümber kaela saada. Ei pruugi aru saadagi, kus see kael täpselt on.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Teisalt on finantsinspektsiooni resoluutsus muidugi ka arusaadav. Lätis ABLV panga ümber toimunu kajab maailmas suurelt vastu: see on saanud maailma olulisemate majanduslehtede teemaks. Muu hulgas toob näiteks Financial Times ABLV ette kui halva näite Euroopa Keskpanga võimu puudulikkusest ning iseloomustab juhtumit rahaliidu ebatäiuslikkuse tunnistusena. Wall Street Journal raputab haavale soola, iseloomustades Lätit eelkõige endise NSV Liidu vabariigina.
Läti skandaali kaja
Me võime teha nägu, et ABLV ümber puhkenu on pelgalt lätlaste mure, aga loomulikult ei ole see nii. Eesti, Läti ja Leedu on laia ilma silmis ikkagi üks ja sama Baltikum, meeldib see meile või mitte. On ühes suur jama lahti, puudutab see paratamatult ka teisi. Ausatele investoritele, kes oma rahale suuremat tootlust otsivad, arusaadavasti ei meeldi need piirkonnad, kus päeva pealt panku peab kinni panema. Ikkagi veerand sajandit juba iseseisvad ja muidu ju täitsa tublid riigid.
Tõenäoliselt ei saa Versobanki häving mujal ilmas erilist tähelepanu: ABLV oli Läti suuruselt kolmas pank, Ukraina omanikele kuuluv Verso aga siinselgi turul kärbeskaallane, kellest makropildis suurt midagi ei sõltu. Danske seevastu on suur kontsern, siin 2015 jaepangandusest loobunud ja äriklientide teenindamisele keskendunud.
Meenutagem, et seesama muutus sobis omal ajal siinse Danske juhile Aivar Rehele hästi äramineku põhjenduseks: siinsetelt kontodelt läbi käinud räpaste miljarditega pole ta end seostada tahtnud ei siis ega hiljem. Taani poliitikud on hiljem öelnud karme sõnu Danske Eesti juhtide kohta ja nõudnud nende võllatõmbamist, ent pole halastanud ka kohalikele pangandustippudele. Nood on ometi siiamaani ametis. 2013 ametisse asunud Thomas F. Borgen on lihtsalt avaldanud kahetsust, et kõiki korrespondentpankade tehinguid ei suudetud jälgida. Miljonitrahvid maksti ära, elu läks edasi. Ükski koer ei haugu.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele