- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tähelepanu, sind salvestatakse!
Mullu detsembris, Nordealt päranduseks saadud töötajate ametiühingu ja Luminori uue juhtkonna konflikti küdedes, riputati videokeskkonda YouTube töödeldud salvestus Luminori juhi Erkki Raasukese ja panga ametiühingute esindajate vestlustest, milles Raasuke ei kasuta just kõige lugupidavamat kõnepruuki. Viidet videole asuti meili teel ajakirjanikele aktiivselt ka levitama. Nüüdseks on Raasuke kohtu kaudu Google’ilt välja nõudnud video levitaja isiku ja ees võib seista kohtutee hüvitise saamiseks.
Äripäev leiab, et kuna tehnoloogia arengu tulemusena ümbritsevad meid kõikjal kaamerad ja mikrofonid, on privaatsus muutunud luksuseks, millega eriti avaliku elu tegelastel ja juhtidel arvestada ei maksa.
Raasukese sõnavara avaldatud videos ei saa tema õnneks võrrelda Riigi Kinnisvara ASi endise juhi Urmas Somelari kunagiste värvikate väljaütlemistega minister Mailis Repsi ja kantsler Tea Varraku aadressil, kuid juhtumid ise on siiski sarnased. Koosolekul öeldu ning üksnes kitsa ringi kohalolnute kõrvadele mõeldu muutub ootamatult kellegi lekitamise tulemusena avalikuks. Avalikustamise tulemus võib aga olla hävitav – Somelarile maksis see lisaks mainekahjule ka töökoha.
Nende juhtumite peamine järeldus kõigi juhtide jaoks võikski olla – suhtlemisel oma töötajate ja partneritega arvesta alati võimalusega, et sind võidakse salvestada. Kui vanasti peeti Eestis vana Soome kombe kohaselt olulisemad läbirääkimised ja ärikohtumised saunas, kuhu ju ometi diktofoni või fotoaparaati kaasa ei võetud, siis tänapäeval on mikrofonid ja kaamerad kolinud nii prillidesse kui ka käekelladesse ja tegelik privaatsus muutunud suuresti illusiooniks.
Kohtuvaidlus tooks selgust
Kas see on hea või halb, selle üle võivad filosoofid ehk vaidlema jäädagi, kuid kindlasti on see asi, mis meie kõigi elu järjest rohkem mõjutab. Tehnoloogia arengule kätt ette ei pane ja seetõttu mõjub jaht ebameeldivale lekitajale võitlusena tuuleveskitega. Kui tegemist ei ole just riiklikele luureaparaatidele omase jälitusvõimekusega, õnnestub nattipidi avalikkuse ette tirida vaid lekitaja, kes oma tegeliku identiteedi varjamisega kas oskuste või viitsimise puudumisel eriti vaeva ei ole näinud.
Raasukese juhtumi muudab huvitavaks asjaolu, et seekord on õnnestunud kui mitte lekitaja, siis vähemalt video levitaja isik kindlaks teha ning see võimaldab avada debati tema õiguste ja vastutuse teemal. Õigusselguse huvides oleks kindlasti, kui see juhtum jõuaks kohtuvaidluseni ja soovitavalt isegi kõige kõrgemas kohtuastmes. See võimaldaks ehk senisest täpsemalt sisustada „vilepuhuja“ mõiste ning teeks selgemaks piiri, millest alates on inimeste privaatsuse rikkumine õigustatud ja avalikkuse huvides.
Kuigi tulevastele juuratudengitele ja ajakirjanikele oleks see juhtum kindlasti tänuväärne õppematerjal, ei pruugi kohtulik lahendus olla ilmtingimata asjaosaliste endi huvides. Küllap teab täna suurem osa lugejaid, keda nimetas ajakirjanik Enno Tammer rongaemaks. Kui paljud oleksid seda aga kuulnud ja meelde jätnud, kui see vaidlus ei oleks Euroopa inimõiguste kohtusse jõudnud? Ja on sel osaliste jaoks enam tähtsust, et Tammer kohtus vaidluse kaotas?
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele