Uue aasta maksumuudatused

21. detsember 2017, 09:00
Ettevõtete tulumaksustamise uus kord soodustab pigem kasumi jaotamist, mis tähendab, et omanikud võivad investeeringute mahtu pigem vähendada, kommenteeris Rimi tegevjuht Vaido Padumäe.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171221/USEFUL/171229965/AR/0/AR-171229965.jpg

Eestis hakkab uuest aastast kehtima rida maksumuudatusi, mis puudutavad vaat et kõiki elanikke. Teeme neist kokkuvõtte.

Füüsilise isiku tulumaks

Maksuvaba tulu summa oleneb sissetulekust ning kuus on see 500 ning aastas 6000 eurot tingimusel, et aastasissetulek ei ületa 14 400 eurot. Üle 25 200 euro aastas tähendab, et maksuvaba miinimumi ei ole. Tööandja peab maksuvaba miinimumi töötaja palgalt kinni vastavalt viimase avaldusele. Miinimumi ei saa arvestada rohkem kui palk lubab, s.t kui töötaja brutopalk ületab 1200 eurot, siis 500 eurot maksuvabaks deklareerida ei saa. Kui töötaja avalduse järgi arvestatakse miinimumi palga suurusest lähtuvalt maksimaalselt lubatud määras ja mõnel kuul preemiad seda tõstavad, siis võetakse see maksudeklaratsioonis arvesse jooksvalt ja hiljem tagasimakse vajadust ei teki.

Kui töötajal on teine töökoht või muid tulumaksuga maksustavaid tulusid, siis on tema asi vaadata, et aasta sissetulek ja miinimumi arvutamine oleks tasakaalus. Miinimumi alla lähevad kõik tulumaksuga maksustavad tulud, sh pangahoiuste intressid, pensionid, kolmanda pensionisamba väljamaksed, dividendid jne. Kui maksuvaba tulu on aasta jooksul liiga palju arvestatud, siis tuleb vahe hiljemalt järgmise aasta suveks tasuda. Kui vähem, siis tagastatakse see tavalises korras. Abielupaarid ühist deklaratsiooni maksuvaba miinimumi suuremaks ärakasutamiseks esitada ei saa.

Miinimumpalk tõuseb 500 euroni

Miinimumpalk tõuseb samale tasemele, mis maksuvaba miinimum. Samal ajal tõuseb sotsiaalmaksu miinimummäär 430 eurolt 470 eurole, mis tähendab, et väikseim makstav sotsiaalmaks on 155,1 eurot kuus. Lisaks võimalikule palgatõusule võib see tähendada ka muude miinimumpalgaga seotud kulutuste suurenemist, lasteaiatasud näiteks.

Ettevõtte tulumaks

Dividendide väljamakselt, mis on väiksem või võrdne viimase kolme aasta keskmise dividendimaksega, arvestatakse tulumaksumääraks 14% (maksumäär 14/86). Reaalne mõju algab 2019. aastal, sest esimene arvesse võetav aasta on 2018. Kui dividendisaaja on füüsiline isik, siis peetakse vähendatud määraga dividendilt kinni veel 7%, s.t füüsilisest isikust omaniku jaoks see muutust ei too. Kui dividende oodatakse börsiaktsiatelt ja nendega samal ajal ka kaubeldakse eraldi ettevõtte alt, siis on vajalik LEI-kood, mis maksab kuni 100 eurot aastas.

Tõuseb käibemaksukohuslase piir

Ettevõte peab ennast käibemaksukohuslaseks registreerima, kui käive on kalendriaasta algusest ületanud 40 000 eurot. Varem oli see 16 000 eurot. Kui ettevõte on ettevõtja palvel käibemaksukohuslaste registrist kustutatud ja käive läheb hiljem üle 40 000 euro piiri, siis tekib kohustus uuesti registreeruda alates sellest päevast, kui see juhtub. 40 000 euro arvutamisel ei arvestata põhivara müüki, samuti ei teki kohustust, kui kogu käive on maksustatav 0% määraga ja kõik sellised tehingud on siseriiklikud.

Sõiduautode sisendkäibemaks

Kui ostetakse ainult ettevõtluses kasutatav sõiduauto, millelt arvestatakse maha kogu sisendkäibemaks, siis peab see nii jääma kaheks aastaks. Kui kahest aastast varem deklareeritakse, et sõiduautot kasutatakse ka erasõitudeks, siis tuleb mahaarvatud sisendkäibemaksust pool tagasi maksta.

Kui sõiduautot hakatakse kasutama ka erasõitudeks, siis alates sellest kasutuskuust ühe aasta jooksul saab jooksvate kulude eest maha arvata ainult 50% sisendkäibemaksust (maksuvaba käibe ja ettevõtlusega mitte seotud tegevuse korral vähemgi). Kui aasta sellest registreerimisest möödub ja sõiduauto on jälle ainult ettevõtte sõitudega seotud, siis taastub jälle võimalus kogu sisendkäibemaks maha arvata.

Sõiduautode erisoodustus kilovatipõhiseks

Uuest aastast ei lähe vaja enam sõidupäevikuid, sõiduautode erasõiduks kasutamisel ei lähe arvesse, kas ja kui palju seda tehti, vaid see, et erasõidud on võimalikud, s.t deklareeritud. Erisoodustuse hind on uuel autol 1,96 eurot kW eest ja üle 5aastasel autol 1,47 eurot kW eest, sellele hinnale lisandub erisoodustusmaks (tulumaks+sotsiaalmaks).

Näiteks uus 190kW võimsusega auto erisoodustus on kuus 372 eurot ning sellelt arvutatud maksukohustus on 246,72 eurot (tulumaks ja sotsiaalmaks). Praegu maksab erisoodustus 170 eurot. 90kW auto pealt arvutatud maksukohustus on seevastu ainult 116,87 eurot.

Maksuvabastus spordilt

Uuest aastast võib töötajate sportimise eest tasuda maksuvabalt kuni 100 eurot kvartalis. Sellest võib hüvitada trennis käimise või tasuda spordirajatiste ülalpidamise eest, kui ettevõttel neid on. Arvestada tohib maksuvaba raha ainult iga töötaja kohta, kes rajatisi või trenni kasutab. Sama summa sisse võivad minna ka rahvaspordiüritustel osalemise tasud või taastusravi.

Füüsilisest isikust ettevõtjad

Füüsilisest isikust ettevõtja staatus ei ole väga populaarne ettevõtlusvorm, kuid neid on siiski 31 000. Alates 1. jaanuarist langetatakse FIEde sotsiaalmaksu ülempiiri 15 alampalgalt 10 alampalgale, üle selle teenitav tulu on juba kapitalitulu. See tähendab, et sotsiaalmaksu peab maksma kuni 60 000 euro suuruselt aastakäibelt.

FIEdel on ka sotsiaalmaksu alampiir, mida arvutatakse 430 euro pealt. Sellest alampiirist vabastatakse kooliõpilased ja tudengid. Sarnaselt tavalistele töötajatele rakendub uuest aastast FIEdele ka võimalus spordikulutusi maksuvabalt maha arvata ning maksta endale välislähetuse eest päevaraha.

Vanemapalk ja -puhkus

Selleks, et väikelapsega koju jäävad vanemad vanemapuhkuse ajal tööturult päris kõrvale ei jääks, tõstetakse 1. märtsist töötasu määra, millest alates vanemapalka vähendama hakatakse. Praegu korjati vanemapalka vähemaks siis, kui lapse kõrvalt tööd tehes teenis vanem üle 430 euro kuus. Märtsist on see piir pool maksimaalsest vanemahüvitisest, ehk kuni 1544 eurot kuus. Kui sissetulek läheb üle selle, siis hakatakse hüvitist praeguse valemi järgi piirama, aga see ei lange kunagi alla 470 euro.

Transport ja majutus

Kehtima hakkasid juba tänavu suvest, aga väärib kordamist, et töötajate transport tööle ja majutus töö ajal ei lähe erisoodustusmaksu alla, kui töötaja elukoht on üle 50 km kaugusel. Majutuse puhul on maksuvaba kuni 200 eurot kuus Tallinnas või Tartus ning 100 eurot kuus mujal Eestis. Transpordil võib ettevõtja anda maksuvabalt kojusõitudeks ettevõtte sõiduki või hüvitada töötaja enda autoga sõidud kuni 30 senti kilomeetri eest, aga mitte üle 335 euro eest kuus.

E-arveid ei saa ikka veel igale poole saata

Kohustus masinloetavaid arveid vastu võtta on avaliku sektori asutustel juba selle aasta märtsist. Võimekus seda tegelikult teha on keskvalitsuse sektoris 90% lähedal ja mujal avalikus sektoris umbes 40 protsenti. Olukorra paranemist oodatakse järgmise aasta lõpuks.

Sektorid näevad erilisi makse

Lisaks suuremat osa ettevõtteid puudutavatele maksumuudatustele on tulekul ka väiksemaid, sektoripõhiseid muutusi.

Näiteks ootab energiamahukaid ettevõtteid elektriaktsiisi langetus, mis puudutab mitmeid suuri tööstusfirmasid. "Energiaintensiivse tööstuse vaatevinklist on tegemist vaieldamatult positiivse sammuga. Nimelt maksame reguleeritud energiamaksude ja võrgutasude tõttu igal aastal 4-6 miljonit eurot rohkem võrreldes sama tarbimismahuga tehasega Soomes, Rootsis, Saksamaal või Austrias. Mõju on rahaliselt suur, kuna Estonian Cell tarbib ligikaudu 2,5% kogu Eestis kasutatavast elektrist," on haavapuitmassi tootva Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe selle kohta öelnud.

Kehtima hakkab ka pangamaks. "Uus aasta toob esimese pretsedendi Eestis, kus kohaldatakse sektoripõhist erimaksustamist, nimelt pankadele. Kokkuvõttes leian, et igasugune sektoripõhine maksustamine on ideoloogiliselt vale, aga lahendus, milleni koostöös riigiga jõudsime, on pangandussektori seisukohast hea, tuues samal ajal täiendava tulu riigieelarvesse. Suurte, tugevalt kapitaliseeritud pankade seisukohast soodustab muutus maksma kasumit omanikutuluna välja, väikestele kasvufaasis pankadele on see siiski paraku keerukam, kuna neil puuduvad kapitalipuhvrid," kommenteeris Swedbanki Eesti juht Robert Kitt.

Kõhklusi ettevõtete tulumaksumäära muutmise kohta väljendas Rimi Eesti Foodi tegevdirektor Vaido Padumäe, kes ütles, et pigem võiks praegu kehtivaid ettevõtete tulumaksustamise põhimõtteid pidada investeeringuid soodustavaks. "Uued, ettevõtete tulumaksustamist puudutavad sätted, hakkavad täitma eelkõige kasumi jaotamist soodustavat eesmärki, mis omakorda tähendab seda, et teatud juhtudel võivad ettevõtete omanikud investeeringute mahtusid pigem vähendada," rääkis ta.

Suurimaks muutuseks jääb tõenäoliselt siiski üksikisiku tulumaksureform ja selle tulemusena kasvav tarbimine. "Praegu kulub Eesti tarbijal väga suur osa sissetulekust toidule. Tulumaksureformi tagajärjel jääb väiksema sissetulekuga inimestele tõesti rohkem raha kätte ning ilmselt tuuakse mingi osa sellest rahast ka toidupoodi, et lubada endale ehk midagi rohkemat või paremat, kui varem võimalik oli," kommenteeris Padumäe.

"Tulumaksuvaba miinimumi kasv toob ehk algaval aastal kaasa palgasurve vähemasti ajutise leevenemise, andes nii ettevõtjatele veidi enam hingamisruumi – ettevõtete kasumid on viimastel aastatel üsna tugeva surve all ja brutopalgad kasvanud juba mitu aastat 7-8%, märkis Kitt, kes lisas, et oma mõju on ka aktsiisimuutustel ja raskeveokite maksul, mis mõjutab Eestit läbivaid rahvusvahelisi vedusid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    21. December 2017, 09:06
    Otsi:

    Ava täpsem otsing