• OMX Baltic−0,58%300,53
  • OMX Riga0,07%894
  • OMX Tallinn−0,35%2 073,78
  • OMX Vilnius0,04%1 201,54
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,22%8 804,28
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,64
  • OMX Baltic−0,58%300,53
  • OMX Riga0,07%894
  • OMX Tallinn−0,35%2 073,78
  • OMX Vilnius0,04%1 201,54
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,22%8 804,28
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,64
  • 06.06.18, 18:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kaupleja Alex: üle kivide ja kändude

Uue kuu alguses on sobiv eelmisest kuust kokkuvõtteid teha. Kuidas mul siis kauplejana esimene kuu möödus? Nagu pealkirjas öeldud: üle kivide ja kändude.
Kaupleja Alex
  • Kaupleja Alex
  • Foto: Anti Veermaa
Minu algselt sisse pandud 10 000 eurost oli kuu lõpus järel 9708,47 eurot.
Pane tähele
Ülevaate Alexi kauplemiskontost ja viimastest tehingutest leiab SIIT.
Lühikeseks müük tõi suurima kasumi ja kahjumi
Kokku tegin ma mais 37 tehingut. Nende seas on nii sisenemised kui ka väljumised positsioonidest, aga ka korduvad ja vussi läinud tehingud. Kokku kauplesin 11 instrumendiga, õigemini nende CFDdega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lisaks S&P aktsiaindeksile kauplesin ka toornaftaindeksite Brenti ja WTIga. Kõik ülejäänud olid aktsiad.
Kõige suurema kahju sain kohe esimese tehinguga, kui müüsin S&P 500 indeksit lühikeseks. Positsioon tõi kahjumit 183,15 eurot pluss teenustasud.
Ka kõige suurema kasumi tõi lühikeseks müük. WTI langusele mängimine tõi sisse 168,95 eurot miinus teenustasud.
Euroopa aktsiatega on kulukas kaubelda
Teenustasud ongi tähtis teema, nagu ma ühes varasemas postituses ka mainisin. Need koosnevad komisjonitasust igalt tehingult ja positsiooni lahti hoidmise tasust (swap). Komisjonitasu olen kokku maksnud 57,47 eurot, positsiooni lahtihoidmise tasu 9,52 eurot.
Mais viisid teenustasud seega ära üle poole protsendi minu algsummast. Üks viiendik minu kadunud rahast on teenustasud, neli viiendikku kahjum kauplemisest.
Teenustasude osa on ebaproportsionaalselt suur, tuleb tõdeda. Eriti komisjonitasude. Nende osakaalu vähendamiseks on kaks teed. Üks on teha vähem nurja läinud ja topelttehinguid - näiteks EDP positsiooni võtsin kahes jaos, mis tähendas kohe kahekordset komisjonitasu.
Teine on keskenduda rohkem naftale ja börsiindeksitele, kus komisjonitasu pole, ja USA aktsiatele, kus komisjonitasu tüki maad väiksem kui Euroopa omadel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Panustan aktsiate ülesjooksule
Mai lõpus oli mul lahti õige mitu positsiooni, mida praeguseks enam pole - näiteks olen ilusti kasumiga väljas Baidust ja suure rabelemise tulemusel ka mõningase kahjumiga Petrobrasist.
Alles jäänud positsioonid on peamiselt aktsiad, millega ma mängin ülesjooksu (run-up) strateegiat. Eile lisandus biotehnoloogiafirma Achaogen Inc, mille ravim peaks samuti saama juuni lõpus turustamisloa. Ülesjooksu teel on mul ka Deutsche Telekom ja teine biotehnoloogiafirma Dermira.
Veel on mul lahti minu WTI-Brenti arbitraažtehing, kui nii võib öelda, millega ma ei mängi mitte nafta hinna liikumisele, vaid hoopis sellele, et indeksite omavaheline vahe on liiga suur.
Samuti pole leidnud ma sobivat momenti väljuda oma Cisco positsioonist. Selle äriidee on nüüdseks lõppenud ja aktsia hinna kohta on sobiv öelda "ei idane, ei mädane", nii et panen selle vist lähiajal kinni. Kui just idanema ei hakka.
Lõpetuseks mainin, et kui naftaarbitraaži mitte sekka lugeda (sellega ongi hoopis teistmoodi lood), on kõik positsioonid praegu rohelises. See teeb kohe tuju heaks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele