Kallis tooraine ja probleemid selle varumisega süvendasid äsja uue tehase avanud Kohila Vineeri kahjumit, Läti omanikud pumpavad tänavu ettevõttesse ka uut kapitali.
- Kohila Vineer sai mõne aasta eest 80 miljoni euro abil püsti Euroopa ühe kaasaegsema vineeritehase Foto: põllumajandus.ee
Ajad pole just kergete killast, Kohilas 260 inimesele tööd pakkuv vineeritööstus on kahjumis juba kolmandat aastat, möödunud aastal ulatus puhaskahjum 4 miljoni euroni. Kümneid miljoneid eurosid uute tehasesse investeerinud ettevõte eeldas kahjumisse jäämist
juba möödunud aastal keskel, kuid lõpuks tuli tõdeda, et kahjum tuli planeeritust suurem, rääkis ettevõtte juht Andres Laht.
"Kahjum on osaliselt seotud uue tehase käivitamisega kuid lisaks ka 2018. aasta alguses tekkinud tooraine puudusele ja ligi 30 protsenti kasvanud tooraine hindadele. Lisaks kallines keemia ning sarnaselt paljudele teistele Eesti tööstusettevõtetele oli ka meil raskusi heade töötajate leidmisega," ütles Laht.
Kohila Vineeri käive kasvas mullu 44 protsenti 25 miljonile eurole, tooraine ja tööjõukulud kasvasid küll aeglasemalt, kui ületasid ikkagi pea 2 miljoni euroga tulusid. Pärast muid kulusid ja intresse tuli eelmisel aastal leppida 4miljonise kahjumiga, mis on siiski parem kui 2017. aastal saadud 6,6 miljonit eurot puhaskahjumit. Ettevõtte omanikeks on Läti Latvijas Finieris
-- Allikas: Äripäeva Infopank
Tooraine raskuseid põhjustas 2017. aasta vihmane sügis ja see kergitaski möödunud aasta alguseks hinnad lakke, mis tõttu pidi ka Kohila Vineer oma tegevuse üle vaatama. "Tänaseks on tooraine hinnad natukene langenud kuid me oleme kaugel 2017 aasta tasemest," märkis ta. "Ka sel aastal plaanime lõpetada kahjumiga peamiselt keeruliseks muutunud olukorraga vineeri turul ning jätkuvalt kõrgetele sisendkuludele," lisas Laht.
Vineeritootmine Eestis on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, lisaks Kohila Vineeri
80 miljoni eurosele investeeringule, pani UPM Kymmene oma Otepää tootmisse mõne aasta eest mitukümmend miljonit eurot, uue tehase Pärnus avas ka Soome puidukontsern
Metsä. Tootmise kasv ei piirdu aga ainult Eestiga.
"Metsä Pärnu tehase toodang erineb meie toodangust, kuid kaudselt mõjutab nende uus tehas meid ikka. Suurem mõju on tingitud toodangu üldisest kasvust Venemaal, Balti riikides, Poolas ja Valgevenes võrreldes vineeritoodete nõudluse kasvuga maailmaturul," rääkis Laht, kelle hinnangul jääb nõudluse kasvamise korral ka tööstusele kindlasti kasvupotentsiaali.
Mitu kahjumis aastat on osaühingu omakapitalist söönud rohkem kui poole ning omakapitali taastamiseks kavandatakse tõsta osakapitali. Kokku 4,4 miljoni euro võrra, täpsustab Laht.
Seotud lood
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele