Nord Stream ja East Dream

 Kui heita pilk muinasaja ja praeguste magistraalteede kaardile, ei saa olla kahtlust ses, et aastatuhandete jooksul on ülekaalukas osa neist tekkinud selleks, et siduda omavahel majanduslikult kõrgemalt arenenud Lääne-Euroopat ja ressursirikast Venemaad, mitte selleks, et nii idast kui ka läänest oleks võimalik Eestisse pääseda.

Sama hästi kui ajaloolased tunnevad vanu kaubateid, teavad nad ka seda, et nende teede olemasolu on hiljemalt Rooma impeeriumi päevist Eesti arengule tugevalt kaasa aidanud. Võib isegi öelda - toonud Eesti Euroopa kaardile. Ning kui vähesed ja suhteliselt lühiajalised pausid kõrvale jätta on see äri toimunud täiesti sõltumatult sellest, kes siin valitsenud on.

Paistab, et Tiit Vähil on ülearugi õigust, kui ta väidab, et Eesti üks olulisem majanduslik ressurss oli ja on meie geograafiline asukoht Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel. Kuni bolševistliku riigipöördeni Venemaal oli see nii päris kindlasti. Kuid päris kindlasti on õigus ka neil, kes ütlevad, et see äri on riskantne. Paraku leiame riskantseid ärisid kõikjalt: kinnisvaraärist oma kodus, investeeringuist Kaukaasiasse, finants- ja tehnoloogiafirmade aktsiatesse jne.

Ei kardeta niivõrd, et Eesti mõnd projekti jälle takistada püüaks, kuid arvatakse, et ei ole sugugi välistatud, et midagi sarnast pronkssõduri või piirilepingu looga võib projekti mõra lüüa ja parem vältida liigseid riske - neid on Venemaal niigi piisavalt.

Ent kui olulised Venemaaga seotud projektid Eestile üldse on? Lihtsaim vastus: ellujäämiseks pole need määravad, kuid soovitava, hea majanduskasvu saavutamiseks olulised. Mitte ainult meile, vaid tervele Euroopa Liidule, sest majanduslikult üliküpses Euroopas pole sellist kasvuruumi, kui on Venemaa ääretutes avarustes.

Kui naasta ajaloolise paralleeli juurde, siis nii Tallinn kui ka Pärnu on üle elanud kõik ajaloos ette tulnud majanduslikud vapustused. Ainult iseenda tagamaale toetunud Pärnu on läbi aegade jäänud kümme korda väiksemaks kui Tallinn, mis on saanud kasutada oma asukoha eelist - sadu kordi suuremat majanduslikku tagamaad kui Pärnul.

Meil pole mõtet end petta sellega, et seoses interneti ja globaliseerumisega on tagamaa tähendus muutunud. See meie olukorda paremaks ei muuda, sest sellistel juhtudel on tegu tõeliselt globaalse äri ja konkurentsiga, kus meil on veel vähem eeliseid kui oma regioonis.

Seega ei olnud meie suhtumises Nord Streami majanduslikus mõttes kaalul midagi muud kui meie osalemise võimalus rahvusvahelistest suurprojektidest. Kas soovida osaleda või mitte, on alati meie valik. Kui me seda ei taha, siis, nagu näitas Nord Streami juhtum, keegi meid selleks sundima ei hakka. Huvilistest ei ole niigi puudus. Aga kui me end suurtest rahvusvahelistest projektidest kõrvale jätame, jääb meie osaks paratamatult tagasihoidlik allhange enamarenenud naabermaadele, sest lootus rohke lisandväärtusega uute sektorite kiirele esilekerkimisele jääb meie praegust võimekust arvestades esialgu unistuseks.