17. august 2010 kell 4:23

Juhtkiri: hinnatõus pole patt, kartell küll

Eelmisel reedel teatas Eesti Leivaliit, et lähiajal tõuseb pagaritoodete hind 10-20%. Liit põhjendas hinnatõusu tootmiskulude suurenemisega. Äripäeva arvates on sellises hinnatõusus kartellileppe hõngu.

Ehkki meil Eesti Vabariigis on kartellilepped seadusega keelatud, on leivatootjad ilmselt hinnatõusus ühiselt kokku leppinud. Ka majandusminister Juhan Parts arvab, et konkurentsiamet peab võimalikku leivakartelli uurima hakkama. "Igasugused konkureerivate ettevõtete katusorganisatsioonide taolised avaldused on lubamatud ja viitavad kartellile ning sellega peab tegelema konkurentsiamet," ütles ta.

Konkurentsiseadus ütleb selge sõnaga, et "keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus, sealhulgas otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine, sealhulgas kauba hinna /.../ määramine."

Ei, Äripäev ei hakka kedagi enne kohtuotsust süüdlaseks tembeldama. Küll aga tahaksime tähelepanu juhtida asjaolule, et ehkki meil on kartellilepped keelatud, on leivatootjad ilmselt hinnatõusus ühiselt kokku leppinud.

Kas kartellileppeid keelustavast seadusest saab mööda hiilida, kui hinnatõusust annab teada näiteks tootjaid ühendav liit? Et kui mõni liit teatab, et tema liikmed tõstavad hindu, siis nii ongi? Mingist konkurentsivõitlusest siinkohal küll rääkida ei saa. Tegelikult on normaalne, kui tootjad aeg-ajalt hindu tõstavad, riskeerides sealjuures turuosa kaotamisega. Ka on normaalne, kui teised tootjad siis vaatavad, kas lähevad kaasa või mitte. Kuid siingi on üks aga - just nii käib konkurents kütuseturul. Ning rahvasuu nimetab selliseid, "Neste tõstis täna hommikul kütuste hindu, Statoil järgis eeskuju"-veeruuudiseid millegipärast kartellileppeks...

Mis siis ikka on kartellilepe? Kui Eesti Projektbüroode Liidu tegevjuht tegi Äripäeva veergudel ettepaneku kehtestada projekteerijate-arhitektide tööle advokaatide eeskujul miinimumhinnad, lahvatas skandaal - miinimumhindades ei tohi kokku leppida. Ja kui Liviko juht Janek Kalvi käis konkurentidele teatamas, et tema arvates ei saa poes pooleliitrist viinapudelit odavamalt kui 59 krooni müüa, sekkusid uurimisorganid jõuliselt - kohus mõistis nii Kalvi (kes on ka alkoholitootjate liidu juht) kui ka Liviko kartellileppe sõlmimises süüdi.

Seega - miinimumhindu kokku leppida ei tohi, tähelepanu juhtida ei tohi, aga ühises hinnatõusus liidu kaudu kokku leppida võib? Imelik ju.

Ja veel üks mõte - kui leivatootjad räägivad, et vilja hind on maailmaturul nii kõrgele kerkinud, et nad ei tule enam ots-otsaga kokku, kõneleb Leiburi mullune majandusaasta aruanne 75,6 miljoni kroonisest kasumist, mis teeniti muljetavaldava 22% rentaabluse juures…

 

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum