Suur eesmärk: ettevõtlik Eesti

Tallinnas toimunud Euroopa Filmiauhindade kätteandmise suurüritus võib tunduda ettevõtluskauge. Tegelikult puudutab see ettevõtlust vägagi.

On rõõmustav, et ajal, mil kõik räägivad, et turiste oleks rohkem vaja, et Eesti võiks maailmas tuntum olla, on üks seltskond kätte võtnud ja härjal sarvist haaranud. Äripäev usub, et see vaevu nädalavahetusepikkune punaste vaipade üritus toob Eestile rohkem turiste, kui mõni meid tutvustav reklaamplagu mõnes Euroopa lennujaamas.

Seepärast kutsumegi kõiki ettevõtjaid üles suurelt mõtlema. Miks ei võiks Eestis toimuda teisigi üleeuroopalisi, isegi üleilmseid suurüritusi? Miks ei võiks me kasvõi koos Helsingiga kandideerida mõnele pallimängu MMile? Või olümpiamängudele? Kes keelab suurelt mõelda? Unistamist ei keela meil isegi justiitsministeerium. On ju päevselge, et turistile tuleb midagi pakkuda, kaua me talle vanalinna näitame?

Reaalsus on paraku kurb. Ja seesama filmiauhindade gala on tegelikult mõnes mõttes proovikiviks. Ürituse välismaised partnerid olid kuuldavasti üsna üllatunud, et Eestis on hotellid nii heal tasemel, samuti meeldisid neile toitlustamine, infrastruktuurid, sideühendused (enne EMT ja Elioni tuumikvõrkude kräšše), finantseerimine ja pangandus jne. Ainus, kuid see eest ülimalt suur komistuskivi on Tallinna lennuühendus Euroopaga.

Õigemini, ühenduse puudumine. „Meil on kuni 200 delegaati jäänud seetõttu tulemata, et nad lihtsalt ei pääse siia. Nad ei ole nõus põhimõtteliselt lendama odavlennufirmadega Riia kaudu,“ ütleb filmigala produtsent, meelelahutusärimees Peeter Rebane. Ja tõesti, kas suudaksime kujutleda Liam Neesonit, Pierce Brosnanit või Jennifer Lopezi Ryanairi elavas järjekorras istekoha nimel võitlemas?

Seega, oletagem hetkeks, et Eesti ettevõtjad ja ettevõtted mõtlevadki suurelt ja toovad mingi suurürituse korraldamisõiguse Eestisse. Mida riik võiks ürituse ladusa laabumise nimel teha? Meil on kolm konkreetset ettepanekut:

Esiteks – rohkem lennuühendusi! Riik peab investeerima Estonian Airi regulaarsete otseühenduste loomiseks suurimate Euroopa lennujaamadega, muidu jääb suurte rahvusvaheliste ürituste ja ka konverentsiturism vaid helesiniseks unistuseks;

Teiseks, vähem bürokraatiat! Riik peab ettevõtjaid aitama lihtsama ettevõtluskeskkonna, konkurentsivõimelise maksupoliitika ja ausa konkurentsi tagamisega, alustades näiteks maksupetturite karistamisest. Hetkel on hulk ettevõtjaist arvamusel, et riik vastandub neile iga päevaga aina rohkem ning teeb siia investeerimise aina vähem atraktiivseks.

Ja kolmandaks – reklaam! Miks ei võiks EAS seniste üldiste imagoreklaamide asemel välismaal hoopis Eestis toimuvaid üritusi reklaamida?

Autor: 1185-aripaev