Hoolimata Balti aktsiaturgude jõudsast kasvust, masu taganemisest ning tulumaksu-soodustustest pole huvi pensioni III samba fondide vastu kasvanud.
See on Äripäeva meelest kindel märk, et klientide usaldust fondide/fondihaldurite vastu saab endiselt mõõta heal juhul millimeetrites. Kas pensioni III sambal on üldse tulevikku?
Äripäeva arvates on III sambal käes tõehetk - usaldust pole ja seda pole ka lähiajal tulemas. Mäletame ju kõik veel paari aasta taguseid juhtumeid, kus üks või teine suurpank oma hallatavate pensionifondide kliente nörritada püüdis. Ning ega ülemaailmne majanduski fondide käekäigule kõige kosutavama süstina mõjunud. Tänasest artiklist selgub, et III samba fondid pole tulevaste pensionäride silmis usaldust tagasi võita suutnud.
ERGO Fundsi juhatuse liige Ege Metsandi väidabki artiklis, et vaadates III samba tervikut turupilti, pole pilt kuigi roosiline - vaid kümnendik teise sambasse kogujatest on teadvustanud III pensionisamba vajalikkust, lausub ta. Haldur on pessimistlik, mida arvab pensionikoguja? “Aasta-poolteist tagasi loobusin investeerimisest, sest see asi käis tugevalt alla,“ ütleb Tallink Grupi nõukogu esimees Toivo Ninnas, kes lõpetas investeerimise, sest summa kontol hakkas vähenema. „Lähitulevikus vaatan järgi kuidas seal olukord on ja kas raha on tagasi tulnud. Siis vaatan edasi,“ lubab ta siiski.
Üsna trööstitu väljavaade. Ja ometi on õhus juba esimesi märke majandussurutise taandumisest. Ja eks olnud ju aktsiaturgudel, eriti Baltimaade aktsiaturgudel üsna optimistlik aasta – Tallinna Börs oli oma kasvult koguni maailma parimate seas. Seega, kas pensioni III sambal ongi tulevikku? On ju üsna kindel, et III samba kasvu pidurdab kasvõi tulevast aastast kehtima hakkav 4000 eurone tulumaksusoodustuse lagi. See muudab näiteks kõige rikkamate pensionikogujate jaoks vabatahtliku pensionisamba praegusest vähem atraktiivsemaks, kuna hetkel saab tulumaksusoodustust olenemata sissetuleku suurusest kuni 15protsenti aasta brutosissetulekust.
Peale klientide usalduse sõltub III sammas ju miljonist pisiasjast. Kasvõi sellestki, mis tänases Äripäevas kirjeldatud Rootsi kinnisvaramullist edasi saab. Kas see lõhkeb?
Äripäeva arvates peaksidki inimesed rohkem ise oma tulevikku investeerima. Meile meeldiks, kui inimesed õpiks ise investeerima - see tooks kaasa nii teadmiste kui ka rikkuse kasvu, mitte ei toidaks varahaldusfirmasid. Ja jõustunud investeerimiskontode süsteem loob ise investeerimiseks ju sobilikud tingimused. Ning vähendab III samba fondide populaarsust veelgi.
Kuid, mis veelgi tähtsam, oluline on oma tervisesse investeerida. Sest tegelikult polegi väga oluline, millise tootlusega me raha kas me endi, või mõne fondi juhtimisel kasvab, kui me oma tervise eest hoolt ei kanna. Ehk teisisõnu – mis kasu on ühe või teise finantsinstrumendi suurest tootlusest, kui me silmad ei näegi, kui suureks me pensionivara siis lõppeks kasvas?
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Vaatamata majanduskasvule pole III pensionisammastesse värsket raha juurde tulnud – sammaste mahud on küll kasvanud, aga seda tänu tootluse kasvule.
"Minu pensioni III samba kogutootlus on ennast senini kokkuvõttes õigustanud," tõdes, Trigon Wealth Managementi juht Kristel Meos.
Ajalugu kordub: möödunud aasta 26. septembril esitleti Berliinis intrigeerivaid telefone Xiaomi 13T ja Xiaomi 13T Pro, tänavu, samuti 26. septembril ja samuti Berliinis esitles Xiaomi oma uusimaid telefone
Xiaomi 14T ja
Xiaomi 14T Pro. Hetkel kuum
Inflatsioon võib lähikuudel uuesti kiireneda
Tagasi Äripäeva esilehele