Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Viisavabadus Venemaaga - teeme ära!

    Välisminister Urmas Paet ütles eile riigikogu ees esinedes, et viisavabadus Venemaaga on pikas perspektiivis loomulik areng. Ehk see on vaid aja küsimus.

    Äripäeva arvates on see igati mõistlik jutt. Ammugi oleks juba aeg meil see vaenukirves maha matta ja Venemaaga heanaaberlikult suhtlema hakata. Kuigi viisavabadus pole vaid Eesti otsustada, peaksime Äripäeva arvates hakkama Euroopas lobbitööd tegema, et see peagi ka reaalsuseks saaks, sest see oleks meile kasulik. Puhtpragmaatiliselt võttes.
    Võtame kasvõi turismi. Paet ütles oma eilses ettekandes, et mullu väljastasid kõige enam Eesti viisasid, kokku üle 70 000, meie kolm Venemaal asuvat esindust. Ning, et Eesti on Venemaa turistide hulgas aasta-aastalt üha populaarsem sihtkoht – möödunud aastal kasvas Vene turistide arv tunamullusega võrreldes enam kui 50%. Turismi mõttes oleks viisavabaduse sõlmimine Venemaaga tõepoolest lihtsalt asjade loomulik areng.
    Teiseks aitaks vaenukirve maha matmine (tegelikult isegi rohkem kui viisavabadus) kaasa Eesti majanduse elavnemisele. Idanaabri turg on ju teadagi, suur ja lai. Tõsi, välisministri arvates ei saa tegelikult praegugi olukorra üle kurta – Venemaale läheb ligi 12 protsenti kogu Eesti ekspordist. Ning tunneli lõpust veelgi valgust – kui läbirääkimised suudetakse lõpetada veel enne suve, võib Venemaa juba tänavu WTOga ühineda. Misjärel saaksime rääkida juba kaubanduslepingust Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, mis see suurendaks majandussuhete läbipaistvust ja etteaimatavust.
    Ometi kipub Eestis ainuüksi idanaabri mainimisel suuremal osal rahvast ja poliitikuist nägu krimpsu tõmbuma. Näiteks kirjutab riigikogu liige Marko Mihkelson (IRL) oma blogis, et viisavabadusest Venemaaga on võimalik rääkida alles siis, kui idanaaber on asunud reaalselt poliitilise moderniseerimise teele ning kinnistanud õigusriigi põhimõtete järgimise. Samas väidab Mihkelson, et Venemaa kodanikel on tänagi piisavalt palju võimalusi vabalt reisida Euroopas. „Schengeni viisa annab selleks suurepärase võimaluse. Seepärast ei maksa eriti ka need väited, et viisavabaduse puudumine takistab justkui kahepoolset turismi või ettevõtlust,“ kirjutab ta. Kas see veidi silmakirjalik pole? Mille poolest viisaga venelane viisata venelasest parem on?
    Millised on viisavabaduse ohud? Kas tõesti tahavad venelased tulla siia mässama ja rahutusi korraldama? Aga nad võivad tänagi tulla – viisa saamine ei ole ju väga keeruline. Teiseks, need, kes praegu viisat ei saa, ei saaks tulevikuski üle piiri. Me räägime ju praegu ikkagi viisavabadusest, mitte piiride kaotamisest.Mis kasu me sest väiklasest naabri-vihkamisest saame? Et surume aga hambad risti ja kinnitame, et ei tee Venemaaga mitte kunagi mitte mingit koostööd? Keda me sellega karistame? Venemaad? Nalja teete või? Ainus, kes kannatab, on lihtne eestlane, kes saaks Vene turistidelt reaalset raha teenida, lihtne eestlane, kes saaks Venemaa avarustes matkata, Venemaa vaatamisväärsusi kaeda. Kasvõi Petseris-Peterburis ära käia.
    Ühesõnaga, meil oleks aeg silmad lahti teha ja aru saada, et mitte kõik 140 miljonit venelast ei soovi meile halba. Mitte kõik 140 miljonit venelast ei taha meid vallutada ega siin asja eest teist taga mässama hakata.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.