Välisminister Urmas Paet ütles eile riigikogu ees esinedes, et viisavabadus Venemaaga on pikas perspektiivis loomulik areng. Ehk see on vaid aja küsimus.
Äripäeva arvates on see igati mõistlik jutt. Ammugi oleks juba aeg meil see vaenukirves maha matta ja Venemaaga heanaaberlikult suhtlema hakata. Kuigi viisavabadus pole vaid Eesti otsustada, peaksime Äripäeva arvates hakkama Euroopas lobbitööd tegema, et see peagi ka reaalsuseks saaks, sest see oleks meile kasulik. Puhtpragmaatiliselt võttes.
Võtame kasvõi turismi. Paet ütles oma eilses ettekandes, et mullu väljastasid kõige enam Eesti viisasid, kokku üle 70 000, meie kolm Venemaal asuvat esindust. Ning, et Eesti on Venemaa turistide hulgas aasta-aastalt üha populaarsem sihtkoht – möödunud aastal kasvas Vene turistide arv tunamullusega võrreldes enam kui 50%. Turismi mõttes oleks viisavabaduse sõlmimine Venemaaga tõepoolest lihtsalt asjade loomulik areng.
Teiseks aitaks vaenukirve maha matmine (tegelikult isegi rohkem kui viisavabadus) kaasa Eesti majanduse elavnemisele. Idanaabri turg on ju teadagi, suur ja lai. Tõsi, välisministri arvates ei saa tegelikult praegugi olukorra üle kurta – Venemaale läheb ligi 12 protsenti kogu Eesti ekspordist. Ning tunneli lõpust veelgi valgust – kui läbirääkimised suudetakse lõpetada veel enne suve, võib Venemaa juba tänavu WTOga ühineda. Misjärel saaksime rääkida juba kaubanduslepingust Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, mis see suurendaks majandussuhete läbipaistvust ja etteaimatavust.
Ometi kipub Eestis ainuüksi idanaabri mainimisel suuremal osal rahvast ja poliitikuist nägu krimpsu tõmbuma. Näiteks kirjutab riigikogu liige Marko Mihkelson (IRL) oma blogis, et viisavabadusest Venemaaga on võimalik rääkida alles siis, kui idanaaber on asunud reaalselt poliitilise moderniseerimise teele ning kinnistanud õigusriigi põhimõtete järgimise. Samas väidab Mihkelson, et Venemaa kodanikel on tänagi piisavalt palju võimalusi vabalt reisida Euroopas. „Schengeni viisa annab selleks suurepärase võimaluse. Seepärast ei maksa eriti ka need väited, et viisavabaduse puudumine takistab justkui kahepoolset turismi või ettevõtlust,“ kirjutab ta. Kas see veidi silmakirjalik pole? Mille poolest viisaga venelane viisata venelasest parem on?
Millised on viisavabaduse ohud? Kas tõesti tahavad venelased tulla siia mässama ja rahutusi korraldama? Aga nad võivad tänagi tulla – viisa saamine ei ole ju väga keeruline. Teiseks, need, kes praegu viisat ei saa, ei saaks tulevikuski üle piiri. Me räägime ju praegu ikkagi viisavabadusest, mitte piiride kaotamisest.Mis kasu me sest väiklasest naabri-vihkamisest saame? Et surume aga hambad risti ja kinnitame, et ei tee Venemaaga mitte kunagi mitte mingit koostööd? Keda me sellega karistame? Venemaad? Nalja teete või? Ainus, kes kannatab, on lihtne eestlane, kes saaks Vene turistidelt reaalset raha teenida, lihtne eestlane, kes saaks Venemaa avarustes matkata, Venemaa vaatamisväärsusi kaeda. Kasvõi Petseris-Peterburis ära käia.
Ühesõnaga, meil oleks aeg silmad lahti teha ja aru saada, et mitte kõik 140 miljonit venelast ei soovi meile halba. Mitte kõik 140 miljonit venelast ei taha meid vallutada ega siin asja eest teist taga mässama hakata.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Sujuv makseprotsess on ülimalt tähtis osa e-poe ostukogemusest. Kogu vaev ja pingutus kliendile meeldiva ostukogemuse pakkumisest võib minna luhta, kui toote eest tasudes tabab klienti mõni ebameeldiv üllatus või takistus. Selleks võib olla nii soovitud makseviisi puudumine, tehnilised takistused toimingu lõpuleviimiseks kui ka ebamugav makse kinnitamise protsess.
Enimloetud
3
Tesla ostuga võiks oodata
6
“A kust leiad sina ööga 100 000 eurot?”
Hetkel kuum
Tesla ostuga võiks oodata
“A kust leiad sina ööga 100 000 eurot?”
Tagasi Äripäeva esilehele