Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aken Euroopasse avaneb üha enam

    Möödunud aastal sai lennundusest meie kõigi ühisasi. Keskmisest rohkem kõneldi transpordiühendustest Euroopaga ning vajadusest aken Euroopasse lahti hoida, kirjutab tänases Äripäevas Estonian Airi president ja juhatuse esimees Andrus Aljas.

    Läbivaks teemaks kujunes ka Estonian Airi omandisuhe ja roll Eesti transpordisektoris. Aastaga on olukord Eesti lennunduses märgatavalt paranenud ja olen kindel, et asjade sellisel käigul on püsiv iseloom.
    Esimesed kuud tõid Tallinna Lennujaamale juurde neljandiku võrra reisijaid. Sarnast kasvu, eriti lendamise madalhooajal, ei mäleta ammusest ajast. Ootuspäraselt kujunes suurimaks reisijatearvu kasvumootoriks odavlennufirma Ryanair, kes on toonud siia hulgaliselt välisturiste ning kelle teenuse katsetavad ära ka paljud eestlased. Mõistagi ei ole Estonian Airil mingit mõtet ega võimalust konkureerida odavlennufirma hindadega, küll aga pakume klientidele seda, mis on meie tugevus – mugavad ja ajasäästlikud lennuühendused Euroopa põhilennujaamadesse. Järjest rohkem keskendume lennuvõimaluste arendamisele koostöös tugevate rahvusvaheliste partneritega. Viimane uudis on siin koostöö Brussels Airlines’iga, kellega on võimalik Brüsseli lennujaamast edasi lennata arvukatesse sihtkohtadesse üle terve Euroopa.
    Milline on Eesti rahvusliku lennukompanii positsioon uuenevas turuolukorras? Kindlasti näeme konkurentsi süvenemises positiivset mõju. Olukorras, kus Leedu rahvuslik lennukompanii on kaardilt tõrjutud ning Lätis süvenevad segadused lennundusäri ümber, on Estoniani Airi tulevikuvaade muutunud üha klaarimaks.
    Selgus omandisuhte osas, strateegiliste eesmärkide fikseerimine, rahvusvaheline koostöö koodijagamisel SASi ja KLMiga, uuenevast lennukipargist tulenevad võimalused sihtkohtade ja lennugraafiku tihendamise näol on muutnud Estonian Airi Balti riikide üheks elujõulisemaks ja jätkusuutlikumaks lennufirmaks. Oleme vältinud suuri ja kõlavaid lubadusi ning meie poolt valitud konservatiivsem joon on osutunud pikemas ajakavas igati tõhusaks.
    Estonian Air lähtub oma tegevuses Eesti turu vajadustest ja selle fookuses on omakorda tööreisija, kellele pakume võimalust lennata otse või ühe ümberistumisega kõikidesse Euroopa suurematesse ärilinnadesse. Vaatamata suurenevale konkurentsile ja turul toimunud muutustele on meiega töö eesmärgil lendavate reisijate hulk jäänud samaks, küll on toimuv mõnevõrra mõjutanud puhkuse eesmärgil reisivaid kliente, kes on reeglina ka hinnatundlikumad.Võimalust lennata Tallinnast kõigisse olulisematesse Euroopa ärikeskustesse ja tagasi ühe päeva jooksul näeb ette ka hiljuti ametisse astunud valitsuse koalitsioonileping. Lennuühendusest on kujunenud tänase äritegevuse üks olulisemaid eeldusi ning rahvusliku lennukompanii roll on toestada Eesti majanduskeskkonda.
    Julgen väita, et mida aeg edasi, seda enam laguneb müüt lennuühenduste ja –tiheduste vähesusest. Oleme kahekordistanud nii Brüsseli kui ka Londoni lendude hulka ning suurendanud Moskva ja Amsterdami lennusagedust vastavalt viiele ja seitsmele päevale nädalas.
    Sama oluline kui tööreisija on meile teenuse kvaliteeti hindav eestimaalasest puhkusereisija. Oleme pikendanud hooajaliste lendude perioode ning sarnaselt eelmiste suvedega saab nüüd taas lennata Tallinnast Nizzasse, Milanosse, Barcelonasse, Berliini ja Pariisi.
    Lisaks oleme koostöös omavalitsustega aktiivselt tegutsenud ka Lõuna-Eesti klientide reisimugavuse tõstmise eesmärgil. Vaid mõned nädalad tagasi alustas Tartu-Tallinna liin, mis võimaldab Lõuna-Eesti elanikel jõuda ühe päeva sees kohtumisele mõnes Euroopa suurlinnas ja hilisõhtuks tagasi koju.
    Tallinna on saabunud ja siin uusi sihtkohti avanud kümned lennufirmad, kuid sel aastal oma 20. sünnipäeva tähistav Estonian Air on ainus, kes on kahe kümnendi jooksul püsima jäänud. Kuigi oleme riigifirmadest ainus täiesti vabal turul ja konkurentsitingimustes tegutsev ettevõte, pole me lähtunud ainult kitsastest ärihuvidest, vaid hoidnud kõigi olude ja võimaluste kiuste Eesti inimestele ühendused Euroopaga lahti. Aken on tõepoolest täna rohkem avatud kui kunagi varem ning lennureisijad on seda märganud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Elering: mõne teise LNG-laeva toomiseks tuleb terminal ümber ehitada
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.