Juhtkiri: Abipakettide pimesi allkirjastamine on kuritegu

Äripäev ühineb endise õiguskantsleri Allar Jõksi soovitusega pettasaamise vältimiseks arvele alati enne maksmist peale vaadata. Eelkõige peame silmas poliitikuid, kes võiksid ärgata riigikokku pääsemise eufooriat asendanud letargiast. Koalitsioon väldib ebamugava teema erinevate tahkude lahkamist ning näib, et hambutul opositsioonil puudub vastav võimekus. Äripäev peab väga oluliseks aktiivse avaliku debati käivitamist, kus abipakettide arutamisel valitseks teerulli asemel riigikogus tervislik ja tasakaalustatud õhkkond. Eestis on endiselt üheselt selge vastuseta küsimused, kui palju tõuseb seoses abipakettidega meie võlakoorem ja vähenevad reservid, mis sellega muutub ning mida me selle eest saame?

Äripäev küsis 11. mai juhtkirjas, kas Kreekat tuleks aidata ja kuhu kadus diskussioon? Varasem üksmeelsus on vähemalt Euroopas asendumas mitmekõlalisusega. Nii on Euroopa Keskpank kategooriliselt Kreeka võlakirjade restruktureerimise vastu, kuigi poliitikud mängivad võimalusega pikendada võlgade tasumise aega. Tänases Äripäeva kaaneloos selgitab Eesti Panga asepresident Märten Ross, et Kreeka on andnud saadud abi eest lubadusi ja need tuleb täita, sest vastasel juhul satub löögi alla ka teiste euroala riikide usaldusväärsus.

Kõlanud on ka otsekohesemaid väiteid. Endine õiguskantsler Allar Jõks rääkis Äripäeva finantskonverentsil Big4 2011, et Euroopa abipakettide puhul on väga vähe tähelepanu pööratud sellele, kuidas võlakriisis riikide reaalmajandust järjele saada. Peamiselt on tegeletud kulude kärpimisega ja seda innovatsiooni ning hariduse arvelt, mis vähendab jaluletõusmise võimalusi veelgi. Tänase Äripäeva kolumnis kirjutab Swedbank pensionifondide fondijuht Kristjan Tamla, et Kreeka abipaketi puhul on kõige kindlam see, et selle praegu kehtivas versiooni printsiipides ja eeldustes tuleb teha olulisi muudatusi.