• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 03.06.11, 07:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Igaühel oma - Lätis oligarhid, meil kohalikud kuningad

Viimased päevad on me lõunanaabrite juures Lätis olnud ärevad.
Koguni nii ärevad, et president Valdis Zatlers otsustas, et paneb hääletusele parlamendi laialisaatmise, kuna teisiti oligarhide võimu Lätis enam piirata ei saa. Eile sessamas Seimis toimunud presidendivalimised võitis ekspankur Andris Berzinš. Oligarhide võit. Suure tõenäosusega laguneb nüüd ka valitsus. Õhus on siiski veel õhkõrn võimalus, et Läti rahvas otsustab 23. juulil Seimi laiali saata ning, et uude parlamenti oligarhidel enam asja pole. See võimalus on siiski üsna õrn.
Äripäeval on lätlastest kahju. Samavõrra on meil muidugi hea meel, et meil Eestis oligarhe pole. Sääraseid varakaid ja edevaid mehi, kes riikigi omada ihkaks.Meil muidugi on üleriikliku tähtsusega oligarhide asemel piirkondlikud valitsejad. Meil on näiteks praamikuningas Vjatšeslav Leedo, kel on ka oma meediaäri, kuid tema jõujooned jäävad teisele poole merd. Meil on üht konkreetset linna sisuliselt juhtiv Tiit Vähi, meil on Ida-Virumaa mõjukas kommunaalärimees Nikolai Ossipenko (mõningatel andmetel küll juba kustuv täht), Võrus ehitaja ja poliitik Meelis Munski, Haapsalus Urmas Sukles, Rakveres Roman Kusma jne. Ühesõnaga, igas linnas-vallas on mõni varakas inimene, kelle sõna maksab rohkem. Kuid kedagi, kelle sõna maksaks nii palju, et näiteks riigi peaprokurör ametisse nimetada, meil õnneks pole.
Tõsi, mõned jõukad on meilgi võimu maitsnud. Kes oskakski täna täpselt öelda, kas Olari Taal, Tõnis Palts, Jüri Mõis, Arvo Sarapuu, Aivar Riisalu, Jaanus Rahumägi, Robert Antropov, Neinar Seli, Agu Kivimägi, Marek Strandberg olid või on poliitikud või ettevõtjad. Mõned ärimehed on reaalsele võimule üpris lähedale jõudnud ka otseselt poliitikasse astumata, nii on Urmas Sõõrumaa näiteks püüdnud läbi saada kogu valitseva poliitilise eliidiga, annetades raha pea igale erakonnale. Samuti Oliver Kruuda, piisavalt jõukas ja isepäine mees, kes vahepeal ka oma meediaäri püsti panna üritas. Kuid nii Sõõrumaa ja Kruuda tundusid siiski pigem paremini klappivat Keskerakonna ja kaduva Rahvaliiduga, kui praeguse valitsusega, nemad on praegu nö ooterežiimil. Eks neid niiditõmbajaid ole meil veelgi olnud, üks väga rikas mees käibki parasjagu kohut.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Aga miks Eestis oligarhe pole? Päris mitmel põhjusel. Esiteks, meil läks erastamine kiiresti ja hästi käima – suurem osa suurettevõtteist sattus kiirelt välismaalaste kätte ning kohalikke ülijõukaid ei tekkinud. Teiseks, pangandusbuumi algusaegadel ei tekkinud meil ka üht-kaht väikese omanikeringiga suurpanka, vaid palju väikseid vihaseid konkurente. Hiljem, kui aeg ja konkurents olid juba oma töö teinud, läksid olelusvõitlusest eluga väljunud suurpangad välismaise kontrolli alla. Täpselt sama juhtus meediamaastikul – ka siin ei tekkinud üht kaht suurt meediakontserni enne, kui välismaa institutsioonid polnud juhtpositsiooni saavutanud.Läti suur probleem on muidugi ka nõrk, mitte eriti sõltumatu meedia, millele ei tulnud kasuks ka Bonnieri lahkumine. Et oligarhide mõjuvõim sõltub suuresti ka poliitilisest süsteemist, on seegi järelikult meil parem kui lõunanaabritel. Hea teada.
Autor: 1185-aripaev

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 26 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele