• OMX Baltic0,19%293,16
  • OMX Riga−0,08%909,08
  • OMX Tallinn−0,34%1 936,83
  • OMX Vilnius0,05%1 253,26
  • S&P 5000,57%6 752,98
  • DOW 300,43%46 801,78
  • Nasdaq 0,82%22 975,56
  • FTSE 1000,69%9 548,87
  • Nikkei 225−0,45%47 734,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,55
  • OMX Baltic0,19%293,16
  • OMX Riga−0,08%909,08
  • OMX Tallinn−0,34%1 936,83
  • OMX Vilnius0,05%1 253,26
  • S&P 5000,57%6 752,98
  • DOW 300,43%46 801,78
  • Nasdaq 0,82%22 975,56
  • FTSE 1000,69%9 548,87
  • Nikkei 225−0,45%47 734,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,55
  • ST
  • 08.10.25, 17:18

Infosulgu tekkida ei tohi! Kuidas tagada elanikkonna teavitamine kriisiolukorras?

Eestis välja töötatud süsteemid tagavad televisiooni ja raadio püsimise eetris ka siis, kui elektri- või internetiühendus katkeb. Levira koostöös riigiasutustega on üles ehitanud detsentraliseeritud võrgulahenduse ning tagab selle, et oluline info jõuab inimesteni igas olukorras ning sõltumata sellest, millises Eestimaa otsas parajasti viibitakse.
DAB+ ehk digiraadio platvorm muutub üheks oluliseks kriisikommunikatsiooni kanaliks.
  • DAB+ ehk digiraadio platvorm muutub üheks oluliseks kriisikommunikatsiooni kanaliks.
“Oluline on tagada, et televisioon ja raadio oleksid eetris sõltumata olukorrast – olgu tegu elektrikatkestuse, interneti puudumise või kohaliku saatja töövõimetusega,“ selgitab Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan.
Levira vastutab selle eest, et ETV, ETV+ ning Vikerraadio ja Raadio 4 jõuaksid vaatajateni ka keerulistes oludes. Kaasani sõnul on kriitilise tähtsusega detsentraliseeritud lahendus, kus teenus ei sõltu ainult ühest tehnilisest punktist.
Kriisiinfo ei sõltuks ainult ühest tegurist. Levira süsteemid on duubedatud: olemas on generaatorid, satelliidipõhised ühendused ja varustuudiod üle Eesti, mis tagavad teenuse toimimise. "Kui mõni mast või stuudio langeb välja, saavad teised punktid kohe eetrisse minna. See vähendab riski, et kogu kommunikatsioon katkeb. Koostöö riigiasutuste ja kohalike jõustruktuuridega on kriitilise tähtsusega,” lisab Kaasan.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallase sõnul on autoriseeritud info levitamine ääretult oluline. “Kõik kriisiinfo peab tulema usaldusväärsetest allikatest. Valeinformatsiooni levik kriisiolukorras võib tekitada segadust ja ohtu.”

Üha suuremat rolli mängib digiraadio

Võtmetähtsusega vahendiks on saanud digiraadio, mis võimaldab kriisiinfo levikut nii heli kui tekstina. “Digiraadio võimaldab kriisiolukorras, et inimesed saavad infot automaatselt seal, kus nad asuvad. See on oluline täiendus traditsioonilisele FM-raadiole, mis nõuab kuulajalt kanalivahetust ja aktiivset jälgimist,” sõnab Luht-Kallas.
Digiraadio võimaldab teha lokaalseid teadete edastusi, kus sõnum jõuab täpselt sinna, kus seda vajatakse. Kaasani sõnul saab süsteemi prorgrammeeda nii, et kriisiolukorras aktiveerub raadio automaatselt, kuvades tekstina olulised juhised ja hoiatused.
Näiteks Saksamaal on digiraadio võimaldanud täpselt määrata, millises piirkonnas teavitus saadetakse, et ainult selles asukohas olevad inimesed vajaliku info saaksid. Eestis katsetati digiraadio kriisiinfo edastust Crevexi õppuse raames, kus päästeamet sai saata piirkonnapõhiseid teateid, mis kuvati tekstina autoradios ja koduraadiotes.

Aegkriitiline info peab jõudma igasse Eestimaa paika

Levira on oma süsteemid üles ehitanud võttes arvesse nii elektrikatkestusi, interneti- ja mobiilsideprobleeme kui ka varukohtade vajadust. Kristo Kaasan toob näitena enda elust: “Iga äikesetormi ajal kaob meie Noarootsi suvilas elekter ja sellega koos ka mobiilside. Tavaliselt kestab see 10–15 minutit, kuid pikema katkestuse korral ei pääseks inimesed oma igapäevase info juurde. Meie lahendused on mõeldud just selliste olukordade jaoks."
Eelmisel aastal toimus Saaremaal suur lumetorm, mille ajal kogu saar oli sideta. Levira generaator töötas 400 tundi järjest, edastades televisiooni ja raadioprogramme. "Inimesed said oma kodudes infot, vaatamata sellele, et kohalikes majapidamistes puudus elekter," räägib Kaasan.

Patareidega raadio olgu igas kodus

Siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallase sõnul võiksid elanikud kriisideks valmistuda praktiliselt ning ta toob välja ka kolm olulist aspekti: olemas võiks digiraadio või patareidega raadio, generaator ja varukohtade seadmed, mobiilse interneti võimalus või varuplaan. “Need vahendid aitavad kriisiolukorras olla informeeritud ja tagada turvatunde," sõnab ta.

Varusaatjad koheselt töövalmis

Eestis on kaks digiraadio multipleksit, mis võimaldavad ühes piirkonnas mahutada kuni 14 programmi. Ühe sagedusressursiga on sisuliselt kaetud 88% kogu Eesti territooriumist. Võrgu laiendamine toob oktoobri jooksul juurde veel Orissaare ja Haapsalu, mis katavad Lääne-Eesti tühimiku ning Kohtla-Nõmme saatja Lääne-Virumaa poolel. Lisaks on olemas varustuudiod ja mobiilsed saatjad, mis tagavad info edastamise isegi siis, kui peamised mastid välja langevad.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Iga suurema mastikatkestuse puhul saavad varukoha saatjad kohe eetrisse minna. Lisaks töötavad generaatorid ja satelliidipõhised ühendused, et tagada teenuste pidev toimimine,” räägib Kaasan.

Õppetunnid tulevad ka Ukrainast

Väärtuslikke õppetunde on Levira saanud Ukraina kriisidest. "Koostöö kohalike ja rahvusvaheliste partneritega on kriitilise tähtsusega. Valmis tuleb olla ka lahendusteks, mis olid kasutuses 50 aastat tagasi.Õppetunnid näitavad, et tuleb olla valmis nii internetiga kui ilma, mis muudab süsteemid küll kallimaks, kuid oluliselt töökindlamaks," sõnab Kaasan.
Kadi Luht-Kallase sõnul peavad kõik lahendused olema usaldusväärsed ja autoriseeritud, et tagada seeläbi elanikkonna turvalisus ning teadlikkus. “See on kriitiline, et inimesed ei jääks ilma olulisest informatsioonist.” Paljudel jõustruktuuridel ning Siseministeeriumi haldusala asutustel on endal loodud võimekus vajadusel luua oma raadio-või teleprogramm.

Korrektne info tekitab turvatunde

“Kui te panete hommikul raadio käima ja sealt tuleb uudiseid ning muusikat ja teler näitab pilti, on kõik korras. Inimesed peaksid endale soetama DAB-digiraadio või uurima, kas nende vastuvõtjad seda toetavad,” lisab Kaasan ning rõhutab, et oluline on omada ka tavalist patareidega raadiot Vikerraadio kuulamiseks.
Levira ja riigiasutuste koostöö on täna Eesti kriisikommunikatsiooni tugisambaks. Võimekas teavitussüsteem, digiraadio ning detsentraliseeritud ja varulahendustega võrk tagavad, et vajalik info jõuab inimesteni sõltumata elektri- või internetikatkestustest. “Inimesed saavad end varustada digiraadio, patareide, generaatori ning mobiilse internetiga, et olla kursis olulise info ning juhistega,” räägib Kaasan ning lisab, et digiraadio ja hoogsalt arenevad kaasaegsed tehnoloogiad on võtmetähtsusega tööriistad, mis aitavad hoida elanikkonda informeerituna ning tagada turvatunde.
Teemat käsitleti ka Levira raadiosaates „Elutähtis side ja meedia: kuidas kriisiolukorras elanikkonda teavitada“, kus olid külalisteks Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan ning Kristo Kaasan ja Siseministeeriumi nõunik Kadi Luht-Kallas

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele