Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Läti tulevik sõltub eurotsoonist

    Rahvusvaheline finantsabiprogramm mõjus Lätile positivselt, kirjutab Riia Stradinshi ülikooli lektor Veiko Spolitis. Praegune stabiilsus on aga näiline, sest sõltub suuresti olukorrast välisturgudel ning praeguse valitsuskoalitsiooni suutlikkusest alustatud reformid lõpuni viia.

    Rahvusvaheline finantsabiprogramm, millele kirjutas alla Ivars Godmanise valitsus 2008 ja millega rahvusvahelised võlausaldajad (Euroopa Komisjon, Euroopa Arengu- ja Rekonstruktsioonipank, Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond ja Euroopa Liidu liikmesriigid) laenasid Lätile 7,5 miljardit eurot, lõppes 2011 22. detsembril. Programmi lõppedes on Läti sellest rahast kasutanud 4,4 miljardit eurot, jättes kasutamata Põhjamaade (nende seas ka Eesti), Tšehhi ja Poola pakutud laenu.
    Mitu olulist reformi. Võlausaldajate ülesandeks oli aidata Läti valitsusel eelarvepoliitikat tasakaalustada. Üleüldiste muutuste käigus on lõpule viidud haldusreform, alustatud haridussüsteemi, politsei ja tervisekaitse reformimist. Läti jooksevkonto puudujääk, mis 2008 oli peadpööritavad 22,5%, on viimasel aastal kahanenud 2% ja püsis 2009-2010 positiivne. Seda tänu Läti puidu-, transiidi- ja farmaatsiettevõtete ekspordimahu kasvule kahel viimasel aastal, mis ületas 2007 ehk enne majanduskriisi ekspordi üldmahtu. Majanduse elavnemine on toonud ka inflatsiooni kasvu, kuid eelarvekärped, mida 2012 eelarvest tuli teha veel ligi 250 miljoni euro ulatuses, on aidanud kaasa inflatsiooni ohjeldamisele.
    Eelarvekärped ja üldine majanduse ja haldustruktuuri muutus on algatanud väitlusi majanduspoliitiliste mudelite üle nii erakondades, ajakirjanduses kui ka ettevõtjate seas. Näiteks ettevõtte Primekss juht J a nis Ošlejs on arutlenud töökohtade loomise vajaduse üle ja argumenteerinud konservatiivse Läti Panga monetaarpoliitika vastu. Töökohtade loomine ja ajude äravoolu ohjeldamine on Läti poliitikute ja ettvõtjate suurim väljakutse. Suurima opositsioonierakonna, Koosmeele Keskuse arusaam järgib dogmaatiliselt Keynesi näpunäiteid, on populistlik ja teeb panuse Venemaa avarale turule.
    Kuigi peaminister Valdis Dombrovskise valitsuse majanduspoliitika on olnud konservatiivne ja pole suutnud finanstabiprogrammi kitsenduste tõttu kuigi palju töökohti luua, on ta siiski suutnud läbi viia mitu poliitilist reformi. Mitugi ettevõtjat on tõdenud, et paraku oli postsovetlikul poliitilisel eliidil vaja ühiskondlike finantsressurside rahvusvahelist järelvalvet, et Läti poliitmajanduslik maastik euroopalikuks muuta.
    Ettevaatlik pragmatism. Valdav enamik ettevõtjaid on väljendanud heameelt, et pärast 18 aastat kestnud vaidlusi on sel aastal jõustumas kohustuslik maksu ja omandi deklareerimise süsteem. Eelviimasena ELi riikidest (veel jääb Malta) alustab Läti erakondade rahastamist riigi eelarvest, mis on samuti aidanud kaasa oligarhiaga võitlemisel. Praegu on parlamendis teisel lugemisel finantsdistsipliiniseadus. Sellega võib küll raskeks minna, sest see eeldab ka põhiseaduse muutmist, milleks läheb vaja 2/3 seimi liikmete toetust.
    Nii analüütikute kui ka ettevõtjate seas valitseb ettevaatlik pragmatism. Ratsionaalset vaoshoitust põhjustab see, et vaatamata riigi haldusvõime parenemisele ja eelarvepoliitika tasakaalustatusele on Läti tööhõivepoliitika alles rajamisel, inimeste lahkumine, eriti maapiirkondadest, jätkub ja kohustus hiigellaen tagasi maksta jääb.Juba tänavu tuleb Lätil IMFile tagasi maksta ligikaudu 330 miljonit eurot. Viimased 200 miljonit eurot tuleb Euroopa Komisjonile tagasi maksta 2025. Opositsioonipoliitikud on laenu tagasimaksmise graafiku pärast nördimust avaldanud, sest Läti avatud majandus sõltub suuresti olukorrast välisturgudel. Ebastabiilsus eurotsoonis paneb paljusid analüütikuid, poliitikuid ja ettevõtjaid mõtlema, kas Läti suudab eurotsooni astuda või kas seda on üldse vaja ebamäärases olukorras, eriti kui 2014 peab Läti võlausaldajatele maksma tagasi 1,2 miljardit ja 2015 1,3 miljardit eurot.
    Nii valitsusjuht, rahandusminister kui keskpanga juht kinnitavad, et Läti kavatseb täita Maastrichti kriteeriumid 2014 ja astuda eurotsooni. Praeguse valitsuse plaani järgi peaks Läti suutma nii eelarve puudujäägi, võla- kui inflatsioonikriteeriume täita, kuid Läti käekäik sõltub suuresti olukorrast eurotsoonis.  See on ajendanud ettevõtjaid aktiivselt otsima teisi välisturgusid, eriti Aasias, Ladina-Ameerika riikides ja Venemaal.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.