• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Oma firma juhtimine eeldab vastutustunnet

    Põhiliseks ajendiks palgatööst loobuda ja oma äri alustada sai jõudmine punkti, kus palgatööl ei olnud enam pakkuda küllalt  isikliku arengu väljakutseid, kirjutab Bioteek.ee OÜ juhataja Kadri Kont-Kontson. Vastutuskoorem palgatöö ja isikliku ettevõtte vedamisel on täiesti erinev. Samuti nõuab ettevõtte loomine, arendamine ja juhtimine oluliselt teisi oskusi kui alluvussuhe.

    Kahte sorti raskused olid ettenägematud. Esiteks ajakulu arvestamine nõuete ja regulatsioonide täitmiseks. Ei kujutanud ette, et see võtab nii suure osa ajast. Teiseks usaldusväärse ja kvalifitseeritud ning tööd teha tahtva tööjõu leidmine. Palgatöö kogemusest kaasa saadud kõige kasulikum oskus on distsipliin, sest ise enda ülemus olles võib näiline vabaduse tunne tagasilööke anda. Juuraõpingutest pärit kindlustunne seaduste ja määruste lugemisel tuleb ka kindlasti kasuks.
    Eesti majanduse ja ettevõtluskeskkonna toetusele oma äri alustamisel annaksin kümnepallisüsteemis annaks kuus punkti. EAS-i finantstoetused on igati asjakohased. Rohkem võiks olla mõeldud mentorlusele. Samuti on mõned seadusesätted oluliseks takistuseks: näiteks nõue, et osalise koormusega alla miinimumtasu teeniva töötaja palgalt tuleb maksud tasuda miinimumpalga järgi. Samas on lihtsam leida töötajaid, kes soovivad tööd osalise koormusega, kuigi ettevõtjale on see kahjulik.
    Kahe ja poole aastase töö järel oleme hetkel faasis, kus pearõhk on kvaliteedi hoidmisel ja parandamisel. Turuosa on selge, nagu ka meie jõudlus olemasolevates tingimustes.
    Arenev ja kasvav ettevõte on ettevaatlik uute kohustuste võtmisel ostjate ees. Ei tunta veel täpselt oma reaalseid pakkumisvõimalusi ning järsu koormuse suurendamisel tuleb olla valmis kiiresti tööjõudu leidma. Uute töötajate väljaõpetamine võtab aga aega. Teisest küljest ollakse paindlikud ning valmis uusi väljakutseid kaaluma.
    Otsest kogemust ettevõtluse alal teistes riikides mul pole, kuid on tekkinud arusaam, et Eestis on turule pääseda lihtsam. Kogu Eesti majandus on alles noor ning siin ollakse alustajate suhtes ehk seetõttu sõbralikumad. Mujal on vanad ja juba oma koha ammu välja võidelnud ettevõtetega konkureerimine ilmselt alustajal raskem.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.