ÄP: riigiasutuste audiitorid riigikontrolli alla

Praegused siseaudiitorid alluvad inimestele, kelle tegevust nad peaksid kontrollima ehk siis vastava riigiasutuse juhile. Kuigi maanteeameti põhimääruse kohaselt on siseaudiitori ülesanne ameti eesmärkide saavutamiseks rakendatud juhtimis- ja kontrollimeetmete, nende tulemuslikkuse, säästlikkuse ja efektiivsuse hindamine ning objektiivse teabe tagamine nõuetest kõrvalekaldumiste kohta, näitab maanteeameti kogemus selgelt, et neid ülesandeid täideti vaid formaalselt. Tsäkko kinnitusel ei olnud maanteeameti siseaudiitoritel tema ja ta alluvate reiside kohta mingeid märkusi ega etteheiteid, kuigi tõenäoliselt olid nad toimuvaga kursis.

Ent oleks ka naiivne eeldada, et juhile alluv audiitor juhi enda tegevust täie põhimõttekindlusega kontrolliks, või kui ta seda teeks, siis peaks ta tõenäoliselt õige pea uue tööandja järele ringi vaatama. Seetõttu on riigiasutustes palgaliste audiitorite pidamine mõttetu: nad ei saa olla sõltumatud, nende ametikoht on formaalne. Siseaudiitorite töö oleks tunduvalt tulemuslikum siis, kui nad ei töötaks nende inimeste alluvuses, kelle tegevust nad kontrollima peavad.

Ettepanekut toetab tõsiasi, et riigikontrolli usaldusväärsus on suhteliselt kõrge, eelmise aasta uuringu kohaselt 67%. Riigikontrolöri maine on hea ning tema arvamusavaldused leiavad meedias positiivset vastukaja, Mihkel Oviiri tuntakse oluliste küsimuste tõstataja ja lahenduste väljapakkujana. Tõsi, alati jääb küsimus, kes kontrollib kontrollijaid. Riigikontrolli kontekstis ei ole seda küsimust aga kuigivõrd tõstatatud, vaid poliitikauuringute keskuse Praxis on pahandanud, miks on riigikontrolli avaldatud auditis Eesti ettevõtlustoetuste kohta välja toodud peamiselt negatiivsed tulemused.

Teine vastuargument on see, et riigikontrollile tuleks tööd juurde, kuna muudatus nõuaks töö ümberkorraldamast. Samas tasuksid muudatused end eeldatavasti ära, sest auditite tulemused koonduksid kiiremini ühte kohta ning nende usaldusväärsuses oleks vähem põhjust kahelda. Kui audiitorid ei tegutse vaid ühe asutuse põhiselt, soodustab see asutuseülese kompetentsi tekkimist, mis võimaldab nn halle tsoone reguleerida kõigis riigiasutustes.

Täidesaatva riigivõimu asutuste siseauditi üldeeskiri ning siseaudiitorite teenistusse võtmisel esitatavad nõuded on fikseeritud valitsuse määrusega 2005. aastast. Riigiasutuste sisekontrollisüsteemi hindab haldusala ministeerium või riigikantselei, kui on tegemist viimase haldamisel olevate asutustega. Seesama määrus sätestab ka, et siseauditi juht allub vahetult asutuse juhile. Seetõttu eeldab Äripäeva ettepaneku elluviimine valitsuse otsust.

Teine võimalus oleks riigiasutuste siseaudit tellida audiitorfirmadelt, mis võib pikemaajalises perspektiivis peale enama objektiivsuse anda ka rahalist kokkuhoidu, kuna siseaudiitorite palgakulu võib asutuse eelarvest maha tõmmata. Selle ettepaneku vastu võib väib väita, et erafirmade siseaudiitorid ei tunne küllalt hästi avaliku sektori spetsiifikat. Ent see vastuväide ei ole kuigi tõsiselt võetav, kui me just ei pea avaliku sektori spetsiifikaks riigi raha ebamõistlikku kulutamist.

Autor: 1185-aripaev