Aivo Kangus: välisinvestoril varjatud pale

Näiteks hiljaaegu sai Eesti Pakendiringluse koostööpartner Nelitäht KIKilt otsuse finantseerida majoneesi ja ketšupipudelite sorteerimist ja töötlust, selle asemel, et neid Hiina vedada. Konkurent näeb selles aga turu häirimist, kui toetusrahasid saab keegi peale tema enda.

Varjudes keskkonnaministri akrediteeringuga tütarettevõtte Tootjavastutusorganisatsioon OÜ taha, on Ragn Sells 2010. aastast pakkunud pakendiettevõtjatele “maksuvabastust” pakendiaktsiisist. Eesti seadused ei võimalda pakendiettevõtjale Ragn Sellsil pakendiaktsiisi vabastuse/taaskasutmise teenuse müümist juhul, kui pakendite kogujal pole täidetud pakendiseaduses sätestatud minimaalne avalik kogumisvõrgustik ja tarbijate teavituskohustus. Ragn Sells jäätmekäitlejana kogub ja taaskasutab muudest allikatest pärinevaid muude pakendiettevõtjate poolt turule lastud pakendeid, väites, et need on konkreetse teenuseostja pakendid. Püüdke pudelikonteinerist tuvastada purunenud tooteid tootjate kaupa.

Või teine näide. 2010. aasta algul saatis endine siseminister Marko Pomerants keskkonnaministrile kirja, milles palus kaaluda toona suurima pakendiorganisatsiooni sundlikvideerimist. Nii keskkonnaminister kui ka õiguskantsler ei tuvastanud organisatsiooni tegevuse osas ühtegi rikkumist. Ometigi kestis toonane Ragn Sellsi ja siseministri  ühiskampaania rohkem kui kuu, mida esimene oma tütarfirma turule aitamiseks ka ära kasutas.

Mõne kuu eest õnnestus Ragn Sellsil riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Tõnis Lukase abil panna käsi vahele pakendiseaduse muudatusele, mis esitati tähtaegselt nagu kord ja kohus kooskõlastusringil. Seadusandja mõjutamise tulemusel saavutatud menetluse peatamine tagab edasi Ragn Sellsile pabereid välja kirjutades pakendiraha laekumise kogumissüsteemist.

Ebaaus konkurents lõpeb reeglina suure veel suuremaks saamise ja hinnatõusuga. Lootus jääb, et need kes meid selle eest kaitsma seatud, seda edaspidi ikka tões ja vaimus teevad.