- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,41%39 821,44
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,58
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,41%39 821,44
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aivo Kangus: välisinvestoril varjatud pale
Tänu “juhusele” või muule jõule on tänaseks jäänud Eesti jäätmekäitlust vedama kaks suurt, AS Ragn Sells ja AS Veolia. Mis teha – taas kord peame tunnistama, et ühe suure majandusharu majandamisega pole eestlastel endal asja, kirjutab MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse esimees Aivo Kangus.
Pikki aastaid oleme elanud loosungiga – rohkem välisinvesteeringuid! 20 aastat unistusi teadmistepõhisest majandusest ja tipptehnoloogiast, aga saanud oleme midagi muud – välismaise leiva, võlakoorma ja monopoliseeritud prügiäri.
Ebaaus konkurents. Loomisest peale minu juhitud MTÜ Eesti Pakendiringlus on aastate jooksul kogunud ja suunanud taaskasutusse ligi 200 000 tonni pakendeid. Olmejäätmete kogumahust moodustavad pakendijäätmed ligi poole, ilmselt seepärast olemegi jäänud suurfirmade meelevalda.
Eriti suurt tähelepanu pöörab meile Rootsi jäätmegigant Ragn-Sells. Näiteks Agu Remmelga ja Kalle Grentsi laimavad arvamuslood taaskasutusorganisatsioonide ja eriti Pakendiringluse suunas, mis keskendusid suuresti taaskasutusorganisatsiooni ründamisele. Suurim jäätmefirma on piisavalt tugev, et panna Eestis enda pilli järgi tantsima keda iganes. Olgu selleks minister, Tallinna linnapea oma kaaskondlasetega või riigikogu keskkonnakomisjoni esimees.
Näiteks hiljaaegu sai Eesti Pakendiringluse koostööpartner Nelitäht KIKilt otsuse finantseerida majoneesi ja ketšupipudelite sorteerimist ja töötlust, selle asemel, et neid Hiina vedada. Konkurent näeb selles aga turu häirimist, kui toetusrahasid saab keegi peale tema enda.
Varjudes keskkonnaministri akrediteeringuga tütarettevõtte Tootjavastutusorganisatsioon OÜ taha, on Ragn Sells 2010. aastast pakkunud pakendiettevõtjatele “maksuvabastust” pakendiaktsiisist. Eesti seadused ei võimalda pakendiettevõtjale Ragn Sellsil pakendiaktsiisi vabastuse/taaskasutmise teenuse müümist juhul, kui pakendite kogujal pole täidetud pakendiseaduses sätestatud minimaalne avalik kogumisvõrgustik ja tarbijate teavituskohustus. Ragn Sells jäätmekäitlejana kogub ja taaskasutab muudest allikatest pärinevaid muude pakendiettevõtjate poolt turule lastud pakendeid, väites, et need on konkreetse teenuseostja pakendid. Püüdke pudelikonteinerist tuvastada purunenud tooteid tootjate kaupa.
Või teine näide. 2010. aasta algul saatis endine siseminister Marko Pomerants keskkonnaministrile kirja, milles palus kaaluda toona suurima pakendiorganisatsiooni sundlikvideerimist. Nii keskkonnaminister kui ka õiguskantsler ei tuvastanud organisatsiooni tegevuse osas ühtegi rikkumist. Ometigi kestis toonane Ragn Sellsi ja siseministri ühiskampaania rohkem kui kuu, mida esimene oma tütarfirma turule aitamiseks ka ära kasutas.
Mõne kuu eest õnnestus Ragn Sellsil riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Tõnis Lukase abil panna käsi vahele pakendiseaduse muudatusele, mis esitati tähtaegselt nagu kord ja kohus kooskõlastusringil. Seadusandja mõjutamise tulemusel saavutatud menetluse peatamine tagab edasi Ragn Sellsile pabereid välja kirjutades pakendiraha laekumise kogumissüsteemist.
Ebaaus konkurents lõpeb reeglina suure veel suuremaks saamise ja hinnatõusuga. Lootus jääb, et need kes meid selle eest kaitsma seatud, seda edaspidi ikka tões ja vaimus teevad.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele