Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eurorahade "äril" varjupool
Eurotoetused suures plaanis täidavad oma eesmärki jätkusuutliku keskkonna loomiseks, kuid paraku on euroraha jagamisel ka varjupool, kirjutab teisipäevases Äripäevas Ragn-Sells ASi ärijuht ja Eesti Jäätmekäitlejate Liidu liige Agu Remmelg.
„See avaldub siis, kui euroraha on võimalik kasutada konkurentsieelise saamiseks või lihtsalt kasumiaruande viimase rea laienduseks. Niipea kui ühel turuosalisel on võimalus saada eksklusiivset toetust, on tal turueelis”, kirjutab Remmelg.
Remmelg kahtlustab, et eurorahadest on teatud huvigruppidele saanud omamoodi äri. „Abiraha jagamisel tekkinud turuhäiringud on vaid osa probleemist. Õigemini on see probleemiga seotud osa. Häirib, kuidas ja mis suunas euroraha “äri” areneb”, kirjutab Remmelg. „Kui KIK rahaeraldiste statistikat vaadata, võib täheldada, et raha eraldatakse järjest rohkem ühe ärigrupi liikmesettevõtetele, ja summad suurenevad. Ma ei ole kindel, et see on juhuslik.”
Loe eurorahade jagamisele varju jätvaid näiteid ning võimalikke lahendusi teisipäevasest Äripäevast.
Autor: Agu Remmelg, Harry Tuul