7. november 2012 kell 3:11

ÄP: Seli tooli kõigutab vaid salajane hääletus

Homme toimuvateks Eesti Olümpiakomitee presidendi valimisteks on seatud üles kaks  kandidaati - Neinar Seli ja Madis Kallas. Mõlemad on endised kergejõustiklased: Seli tegeleb siiani vasaraheitega, Kallas pani end proovile mitmevõistlejana. Kumbki pole ise olümpiamängudel osalenud.

Kui teha panuseid, siis tõsiseltvõetavat ohtu noor Kallas kogenud Selile siiski ei kujuta. Pole ka ilmselt päriselt õige öelda, et tegu on kokkuleppemänguga, mis läheb vastuollu ausa mängu põhimõtetega ja on dopingu kõrval üks suurimaid spordi deemoneid, kuigi suur osa hääli on tõepoolest ette kokku lepitud.Kõige täpsemalt sõnastades: kaks meest võistlevad lihtsalt erinevates kaalukategooriates.

Suurärimees Neinar Seli puhul on tegu isikuga, kes ülekantult passib kõige paremini naaberriikidest tuntud oligarhi staatusesse. Tema äri- ja poliitikaalased sidemed on mitte ainult laiahaardelised, vaid mõjuvõimsad. Tal on lähedased suhted peaministriga, kuid ta saab hästi läbi ka näiteks Tallinna linnapeaga.

Ses mõttes on Seli kahtlemata tugev kandidaat olümpiakomitee presidendiks. Võimeka lobistina ei maksa kahelda, et ta suudabki tuua sporti varasemast rohkem raha. Leida toetajaid nii era- kui ka avalikust sektorist. Pika juhtimiskogemusega saab ta ka administraatorina hakkama. Nii ei saa ka pahaks panna, et paljud spordiliidu juhid Seli ja tema võimekust siiralt ning tõsimeelselt usuvad.

Küll aga võiks nimetatud juhid mõelda, kas spordil on kohta ka ideaalidel? Olümpiadeviis kõlab „Kiiremini, kõrgemale, tugevamini.” Selle mõõdupuu järgi on Seli pealtnäha justkui edukas ja tunnustust väärt. Kuid selline lähenemine jätab kõrvale, et deviis kutsub üles silma paistma kookõlas olümpiavaimuga. On ju olümpiaideaaliks aus mäng ja selle kandjaks võistleja. Just viimases peituvad Seli peamised nõrkused.

Näiteks Tallinna Sadama nõukogu esimehena on ta määranud rahalisi toetusi spordiliitudele, kes omakorda hakkavad teda olümpiakomitee presidendiks valima. See ei pruugi ju minna vastuollu kirjutatud reeglitega ja olla juriidiliselt korrektne, kuid spordis on sama olulised ka kirjutamata reeglid ning neid on rikutud. Terava dilemma tõstatame ka tänases Äripäeva kaaneloos.

Kuid küsimus ei ole ainult eetikas. Seli tegevust on korduvalt uurinud õiguskaitseorganid, kuigi ta on alati karistusest pääsenud. Kurikuulsaim on nn Aivar Otsalti kaasus, kus kõik peale suurärimehe ka süüdi mõisteti. Seli pääses rahatrahviga. Või endiselt kestev kriminaaluurimine ebaseadusliku raie kohta Otepää looduspargis Pülme järve ääres, kus asub Seli suvemaja. Aga ka juhtum, kus Seli arhitektuurimälestisena soetatud maja Tammelinnas, mille muinsusväärtus renoveerimisel hävis, kuid mille menetlus lõpetati.

Kui oluliseks pidada avatust ja läbipaistvust on seegi Seli konnasilm. Nii pole Seli soovinud täpsemalt rääkida esimese miljoni teenimisest ega julgenud vastata küsimustele, mis puudutavad tema kunagisi äritehinguid Andrus Ansipi juhitud Tartu linnaga, millest Äripäev hiljuti kirjutas. Mina olen alati nõus rääkima, aga ma valin ise teemad ka, millest ma räägin, ütles Seli hiljaaegu Äripäevale. Nii ei lähtu Seli mitte kokku lepitud, näiteks Olümpiaharta, põhimõtetest, vaid määrab reeglid ise. Seli kindlana näivat presidenditooli ähvardab vaid üks oht: hääletus on salajane.

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum