Ainuüksi Eesti riiklike e-teenuste ja süsteemide suunas tehakse märtsist alates keskmiselt 100 miljonit pahaloomulist päringut ja rünnakukatset kuus, ütles riigi infosüsteemide ameti (RIA) analüüsi- ja ennetusosakonna juhataja Märt Hiietamm.

- Rünnakud riigi infosüsteemide vastu intensiivistusid pärast Ukraina sõja eskaleerumist.
- Foto: Zumapress/Scanpix
Hiietamm selgitas Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et suures osas ei ole tegu mingite hirmsate rünnakutega. Pigem käivad kurjategijad süsteemidest vigu ja haavatavusi otsimas, mida hiljem ära kasutada. “Toon võrdluseks, et käiakse nagu kuskil elurajoonis majade või autode uksi katsumas – kui on lahti, siis tullakse hiljem tagasi,” rääkis ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eile tabasid Eestit kõige ulatuslikumad küberrünnakud alates 2007. aastast, tviitis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Luukas Kristjan Ilves. „Rünnak jäi Eestis suures osas märkamatuks,“ tõdes ta.
Eesti riigi IT-juhi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Luukas Ilves rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, kas küberrünnakud Eesti vastu on Ukraina sõja ajal suurenenud ja kas sellega seoses on meil olnud vaja ka kaitseplaane muuta.
Millised rahvusvaheliselt tuntud kuritegelikud küberrühmitused ja häktivistid Ukrainas käiva sõjaga seoses aktiveerusid, annab teada riigi infosüsteemi amet.
Ilmselt pole Eestis enam ainsatki juhti, kes kahtleks küberturbe vajalikkuses. Ent tehnoloogia ostmisest üksi on vähe, seda tuleb ka rakendada, uuendada ja arendada. Suurim risk on arvuti ja tooli vahel ning seepärast tuleb lisaks koolitamisele ka kontrollida, kas koolitus on töötajate turvakäitumist soovitud suunas mõjutanud.
Internetiühenduse olulisust on raske üle hinnata – see on nüüdseks nagu enamiku ettevõtete selgroog. Ühenduse tõrkumine võib töö täiesti seisata ning tuua kaasa tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid kahju. See mõjutab tööviljakust, küberturvalisust, kliendikogemust, töötajate rahulolu – ning võib hakata pärssima isegi ettevõtte arengut.