Eesti on võtmas sihiks, et elektri hind peab riigis olema Läänemere-äärsete riikidega võrreldes konkurentsivõimeline, nõudes vastava eesmärgi täitmist nii Eleringilt kui ka kirjutades eesmärgi konkreetselt energiamajanduse arengukavasse.

- Kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga räägib, et võrdlus teiste Läänemere-äärsete riikidega on oluline, ent tõdeda tuleb, et ka näiteks Soomet ootab ilmselt eest hinnatõus.
- Foto: Liis Treimann
Erinevalt värskest
Eleringile suunatud omaniku ootusest, kus sõnastatakse, et Elering vastutab muu hulgas ka selle eest, et elektri hind oleks Läänemere-ääretete riikidega võrreldes konkurentsivõimeline, on valmivas uues energiamajanduse aregukavas mindud veelgi konkreetsemaks ja täpsemaks. Seal sõnastatekse, et elektri aasta keskmine lõpphind kõigis tarbijaruppides peab jääma “alla Läänemere äärsete riikide keskmise elektri lõpphinna”.
Saates “Energiatund” räägib kliimaministeeriumi asekantsler
Jaanus Uiga, et arengukavas ei panda samas paika, kuidas see eesmärk aastaks 2035. aastaks saavutada. “Oleme positiivsed selles osas, et konkurentsivõimeline energia lõpphind on eraldi eesmärgina välja toodud, aga kuidas seda tagada, ehk et kõiki lahendusi täpselt, kõiki detaile ei saagi paigas olla,” selgitab Uiga.
Tööandjate keskliidu juht ning endine
Eesti Energia juht
Hando Sutter on rahul, et elektri lõpphind on eermägina sõnastatud. “On ka väga positiivne, et sellel lõpphinnal on tekkinud vastutaja Eesti Vabariigis, kelleks on Elering,” lisab Sutter, viidates septembis avalikustatud riigifirmale seatud värskele omaniku ootustele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sutter on kriitiline ka nii Eleringi kui
Elektrilevi taotluste osas võrgutasude jõulise tõusu osas. “Üks funktsioon on varustuskindlus, mis on ilmselgelt oluline, aga õige on ka välja öelda, et absoluutset varustuskindlust pole olemas, ükskõik, kui palju me sinna raha paneme,” märgib Sutter.
Saates räägitakse uuest riigi energiamajanduse arengukava eelnõust lähtudes Eesti riigi pikaaegsetest valikutest energiapoliitikas, käsitledes energia julgeolekut, kättesaadavust, taskukohast hinda ja ka kliimapoliitika eesmärke.
Küsitakse muu hulgas, kes peaks kinni maksma juhitavate elektritootmisvõimsuste rajamise ning kuidas ühildada kontseptsioone, mis nõuavad odavat elektri hinda ning samal ajal riigi dotatsioonidee ja garantiisid tootjatele. Selgub ka, millises mahus peaks riik muu hulgas toetama tuumajaama ja hiilgasliku vesisalvesti rajamist ning kas põlevkiviõli tootmisel on perskektiivi.
Külas on kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga ning tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter, saatejuht on Lauri Leet.
Pööre Eesti energiapoliitikas: elektri hind olgu konkurentsivõimeline
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!