Lauri sõnul ei ole eestlane olnud kunagi väga suur roheaktivist. "Kes näiteks põhjanaabritega koostööd tahab teha, teab, et ESG-teemadest täielikku pääsu pole. Küll on aga rohkem kritiseerima hakatud ja kokkuvõttes on see teema ühiskondlikult alla käinud," märkis ta.
Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse leevendamine ja ettevõtete kulusurve on Eestis toonud kaasa koondamislaine – suuremad advokaadibürood, ettevõtted ja ka riigifirmad on oma ESG tiimid koomale tõmmanud, tööturule sattunud asjatundjad aga leiavad end külma käest.
Pea peale keeratud regulatsioonid ja kärpekäärid ajasid üha suuremaks paisuva ESG mulli lõhki – koondamislaine tabas nii suuri advokaadibüroosid kui ettevõtteid, kuid küllastunud turul on raske uut kohta leida.
Eesti maapõues leidub maavara, mida hakatakse lähiaastail kümnetes miljonides tonnides pinnale kaevama ja mille kasutus kahekordistaks teede eluiga. Lahendust ootavad paar kriitilist takistust.
Käesoleva aasta teisel poolel on taastuvenergia turg Balti riikides ja Poolas selgelt elavnenud, ütleb Mantas Auruškevičius, 8,5-protsendilise tootlusega võlakirju praegu pakkuva investeerimisettevõtte „Atsanaujinčios energetikos investicijos“ (AEI) juht. Pärast mitut vaoshoitumat aastat tulevad välisinvestorid tagasi meie regiooni, otsides nii töötavaid kui ka arendusjärgus roheenergia projekte.