Gasell: Metsandusäri Gaselli TOPi toonud Eesti Metsameister usub metsa jätkusuutlikku majandamisse

Tartus paiknev Eesti Metsameistri meeskond on saanud alguse 2012. aasta lõpust, kui tänased juhatuse liikmed Taavi Lellep ja Mart-Sander Mõts otsustasid asutada ühise ettevõtte.

“Selleks ajaks olime pikalt plaani pidanud ning meil mõlemal oli juba piisavalt kogemusi metsanduses ja ettevõtluses,” meenutab Mõts. Nii asutasidki mehed firma eesmärgiga ühendada oma ala spetsialistid ja pakkuda Eesti metsaturul täisteenust – alates metsaraiest kuni metsaistutuseni. Teist sellist täisteenuse-lahenduse pakkujat, kes kogu nn metsaringi ära teeks, ettevõtte sõnul Eestis täna ei ole.

Erametsaomanike eelistatuim koostööpartner

Just siin peitub ka ettevõtte oluline tugevus ehk professionaalsed spetsialistid, kes aitavad maaomanikel toimetada nüüdisaegsete metsamajandamise põhimõtete järgi. “Lisaks erialastele ekspertteadmistele on maaomanike jaoks muutumas üha olulisemaks võimalus saada koostööpartnerilt n-ö täisteenus-lahendust, mis võimaldab kanda maa eest professionaalselt hoolt ka siis, kui omanikul endal selleks põhjalikud teadmised puuduvad,” toob Lobjakas välja.

Selliselt toimetades on Eesti Metsameister suutnud kasvatada oma kliendibaasi nüüdseks ca 1500 metsaomanikuni. Maaomanike usalduse on ettevõte välja teeninud tänu läbi­paistvale tegutsemisele ja tihedale kontaktile maaomanikega. “Peame oluliseks, et iga maaomanik leiaks meilt just enda vaja­dustele sobiva lahenduse ja teeme selleks eelnevalt erinevate lahenduste kaardistami­seks tihedat koostööd,” kirjeldab Lellep.

Mäng metsaäri kõrgliigas nõuab nutikaid lahendusi 

Mõtsa sõnul on metsaturul tihe konkurents, mistõttu saadab edu metsaäris neid ettevõtteid, kes suudavad pakkuda parimat hinna-kvaliteedi suhet. “Just teenuse kõrge kvaliteeditaseme hoidmine on täna meie suurimaks väljakutseks,” tõdeb ta.

Hoolimata ettevõtte poolt välja töötatud uuenduslikust ärimudelist ja mugavast täisteenus-lahendusest tuleb Lellepi sõnul panna üsna palju rõhku ka n-ö sama filosoofiat jagavate partnerite leidmisele. “Kuna meie tegevusvaldkond on väga mahukas ja vajab erinevatel teemadel põhjalikke eksperttead­misi, on sageli keeruline leida inimesi, kes oleksid valmis pühendunult peensusteni laskuma, et maaomanikule sobivaim lahendus leida,” selgitab Lellep, kui palju rõhku paneb ettevõte professionaalsete koostööpartnerite leidmisele.

Hooliv metsaomanik ei lase metsal hukka minna

“Kuigi maaomanike mõtteviis on aastate jooksul muutuma hakanud, kohtab veel tänagi arusaama, et mets on passiivne varandus, mida ei tohiks kunagi raiuda, vaid tuleks sel sadu aastaid puutumatult kasvatada lasta,” räägib Lellep ja paneb metsaomanikele südamele: “Omanik, kes oma metsast hoolib ja lugu peab, ei lase metsal niisama seistes hukka minna, vaid ikkagi hooldab seda – kas siis ise või ekspertide toel. Erametsade majandamine on ka riigile väga oluline, sest iga tihumeetri müüdud või raiutud metsa pealt saab riik 70 eurot maksutulu.”

Paraku on metsa uuendamine Eestis Lellepi sõnul üha suuremaks probleemiks. “Tegelikult peaks võrreldes tänasega tegelema metsauuendusega vähemalt kaks korda rohkem erametsaomanikke kui praegu,” tõdeb ta. “Üritame ka omalt poolt metsauuendamise vajadust rohkem esile tuua ja korraldame näiteks igal aastal talguid, kus kogu istutatud mets läheb heategevuseks. Oleme võtnud oma missiooniks metsaomanikke selles osas rohkem suunata ning teha teavitus- ja promotööd, sest ainult nii saame rääkida Eestis jätkusuutlikust metsamajandamisest.”

Eesti taimekasvatus on muutumas

Ka istikutootmise ja taimekasvatusega otsustas ettevõte hakata tegelema just seetõttu, et erametsaomaniku jaoks on metsa uuendamine täna veel keeruline ja kohati isegi kättesaamatu ? teenusepakkuja abil saab aga mure lahendatud.

Selleks on Eesti Metsameister võtnud plaaniks luua Eestisse ühe suurima taime­kasvatuse. “Tahame pakkuda ka metsauuenduse osas metsaomanikele täisteenust, alates istikutest ja istutamisest kuni järelhoolduseni. Nii saab metsaomanik garanteeritud tulemuse,” avab Lellep ettevõtte tulevikuplaane. “Hakkame tootma mitmeid miljoneid istikuid aastas. Nii saab istikute defitsiit Eestis lähiaastatel lahenduse,” usub Lellep.

Ambitsioonikaid plaane viib ellu professionaalne meeskond

Lisaks suuremahulisele istikutootmisele toob Mõts olulise ärisuunana välja ka ettevõtte metsaportfelli kasvatamise 10 000 hektarini. “Investeerime kindlasti ka raietehnikasse ning oleme seadnud pikaajaliseks eesmärgiks sellise tootmise avamise, mille kaudu saaksime kohalikku puitmaterjali siinsamas Eestis väärindada.”

Nende plaanide elluviimiseks tegutseb Eesti Metsameistri meeskonnas täna ligi 40-liikmeline sihikindel meeskond, kes aitab hallata metsaomanikel varasid kõikjal üle Eesti. Selleks, et saavutatud taset hoida ja tõsta, pöörab ettevõte tähelepanu lisaks teenuste täiendamisele ja arendamisele ka kollektiivi pidevale koolitamisele.

“Kõik saab alguse juba värbamisest, mille kaudu püüame saada oma meeskonda valdkonna parimaid tegijaid. Meile on suureks eeskujuks mitmed Eesti innovaatilised suurettevõtted. Täna ongi meie tiimis näiteks metsahindajad ja raiespetsialistid, kellest igaüks omab rohkem kui 15aastast töökogemust oma valdkonnas,” räägib Lellep. Samas märgib ta, et juba täna teeb ettevõte tööd ka järelkasvu nimel ning juhendab praktikante nii Maaülikoolist kui ka Luua metsanduskoolist.

Tipp on käes – kuhu edasi?

Paratamatult mõtleb ambitsioonikas ettevõte ka laienemisele. “Enne Eesti Metsameistri loomist tegime mitu aastat ettevalmistusi. Praeguseks oleme planeerinud ja teinud ettevalmistusi välisturgudele sisenemiseks üle kolme aasta. Koostööläbirääkimised on alanud ja huvi meie tegevuse vastu on suur. Pole saladus, et juba täna omab Eesti Metsameister välismaal metsakinnistuid. Kuid enne, kui saame keskenduda välismaale, peame jätkama praegust tööd, et hoida koduväljakul parima meeskonna positsiooni,” arvab Lellep.

Motivatsiooni koduturul pingutada pakuvad ettevõttele aga konkurendid, kelle tegevuse tulemusel püsib turg tiheda ja kvaliteetsena. “Konkurents on alati teretulnud. See motiveerib meid oma teenust täiuslikumaks arendama,” usub Mõts. “Eesti metsaturul on õnneks väga palju ettevõtteid, kes oma asja hästi ajavad. Ja sellest võidab üksnes metsaomanik.”