Hirm GDPRi ees − kuidas kaupmees saab vältida 20 miljoni euro suurust trahvi

Artikkel

- Sisuturundus
- Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected]
- 11. oktoober 2018 kell 6:36
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hirm GDPRi ees − kuidas kaupmees saab vältida 20 miljoni euro suurust trahvi
Pärast uue andmekaitseseaduse ehk GDPRi jõustumist 25. mail 2018 on uus seadus külvanud jaekaubanduse lojaalsusprogrammides suurt segadust.
Ettevõtte juht Alex Khnykin ja müügiesindaja Andero Savitsch.
„Mõned ettevõtted on uue andmekaitseseaduse tõttu muutnud oma kliendiprogrammi võimalikult minimaalseks või trahvi hirmus selle lausa lõpetanud. KliendiTahvel on nagu 800 mg Ibumetin kaupmeestele GDPRi rakendumisel tekkinud peavalu vastu,“ lausub KliendiTahvli müügiesindaja Andero Savitsch.
Miks on oluline, et kliendiprogrammid oleksid andmekaitseseadusega kooskõlas?
Kliendilt peab saama kindla nõusoleku tema andmete töötlemiseks ja kliendil peab olema võimalus tutvuda sellega, kuidas tema andmeid töödeldakse. Kui kaupmees GDPRi ei täida, siis riskib ta 20 000 000 euro suuruse rahatrahviga. Absoluutselt iga variandiga kliendiprogrammist peab eelnevat täitma.
Püsiklientide registreerimise lahendus KliendiTahvel võimaldab kauplustel:
• registreerida kliente, kasutades kaardilugejat ja Android-tahvlit;
• registreerida kliente ID-kaardiga, magnetkaardiga, NFCga ja kaardita;
• kliendil tutvuda ettevõtte privaatsuspoliitikaga ja sellega nõustuda;
• koheselt valideerida kliendi e-posti aadressi ja telefoninumbrit;
• hinnata klienditeeninduse kvaliteeti;
• ostlemise ajal kuvada kliendi oste, koguseid, hinda jms;
• kuvada seisvas olekus olles reklaami.
Kõik eelnevalt mainitud 7 punkti on kooskõlas ka uue GDPRiga. Reaalses poeolukorras võtab registreerimine aega 30–40 sekundit ja see on ID-kaardiga registreerides ka väga põhjalik. Lisaks on võimalik sama ajaga registreerida ka ettevõtteid.
Klienditahvlit on saadaval nii 8 kui ka 10 tolli. Pildil on 10 tolline versioon.
KliendiTahvli registreerimisviis on Savitschi sõnul mitmete juristide ja ka Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poolt heaks kiidetud. Võrreldes teiste registreerimisviisidega on kindlasti kõige suuremad plussid selle lahenduse puhul digitaalsus, registreerimise kiirus, paberivaba majandus ja kontaktandmete kontroll. Peale selle on see kõik väga lihtne ka kliendile endale. Klient peab vaid sisestama lugejasse oma ID-kaardi, nõustuma privaatsuspoliitikaga ja sisestama oma e-posti aadressi ja telefoninumbri. Kui kontaktandmed kontrollitakse üle, siis on garanteeritud, et kõikidele Klienditahvli kaudu sisestatud kontaktandmetele jõuab ka ettevõtte poolt saadetud teave kohale. See tähendab: rohkem kliente on teabest teadlikud – rohkem kliente külastab poodi – käive suureneb.
Lahenduse klienditeeninduse hindamise aspekti on võimalik kasutada ka klienditeenindajate motiveerimiseks, korraldades erinevaid võistlusi või tehes motivatsiooniprogramme, mis on seotud teeninduse hinnanguga.
Paljudele ettevõtetele on jäänud vale arusaam, et kui nad registreerivad ainult ID-kaardiga kliente, ei pea nad saama kliendi käest kindlat nõusolekut andmete töötlemiseks. Aga tegelikult see ei vasta tõele. Pärast registreerimist ei või sellisel juhul klienti enam valideerida, sest see on juba andmetöötlus. Kindla nõusolekuta pole teie kliendiprogramm GDPRiga kooskõlas.
KliendiTahvel on disainitud just jaekaubandusettevõtetele. Tahvel on kassa juures ja kui klient on KliendiTahvlis juba registreerunud, siis korduval külastusel piisab sellest, et inimene pistab oma kaardi lugejasse ja klienti tervitatakse ning tema nimi lüüakse arvele. Iga kord on muidugi ka võimalik klienditeeninduse hindamine. Lisaks Eesti turule areneb KliendiTahvel ka vaikselt Läti turule ja otsib aktiivselt koostööpartnereid muudestki riikidest.
KliendiTahvlit juba usaldavad mõned väiksemad kaupluseketid nagu näiteks CROCS ja suurtematest kauplusekettidest alustame koostööd peagi K-Rautaga. KliendiTahvel sobib kauplustesse, mis tõsimeeli soovivad oma kliendiprogrammi ajakohastada ja võtta sellest maksimumi. „Meie põhieesmärk on aidata ettevõtetel digitaliseerida oma kliendiprogrammi ja selle kaudu viia neid kooskõlla GDPRiga ja kasvatada nende kogutavate kontaktandmete kvaliteeti,“ nendib ettevõtte omanik Alex Khnykin.
KliendiTahvli idee tuli Khnykinil, kui ta tegi koostööd mobiiltarvikute müügile spetsialiseerunud ketiga YOLO. „Proovisime nende kauplustes registreeritud klientidele uudiskirja saata. Nende mõõdukalt suurest andmebaasist saadetud meilidest tuli kolmandik tagasi.
Saime aru, et klientide kontaktandmete valideerimine on vajalik, sest suuline või ankeediga registreerimine ei kontrolli neid andmeid kuidagi. Seega arendasime välja digitaalse viisi, kus on võimalik kliendil ise sisestada oma andmed, mis kontrollitakse kohapeal üle. Et kogu protsess GDPRiga kooskõlla viia, pidasime veel oluliseks tuua välja nende privaatsuspoliitika paberivabalt, et oleks võimalik looduse säästmine ja poleks vajalik ankeetide hoiustamine kümneteks aastateks. YOLO andmebaasi kontaktandmete kvaliteedi kasv on olnud pärast KliendiTahvli kasutusele võttu märkimisväärne.“
Miks on tähtis, et kontaktandmed oleksid õiged ja kontrollitud?
Selleks, et kliendile jõuaks ettevõtte saadetud reklaam ja turundus kohale. See ongi enamiku lojaalsusprogrammide mõte ja seega ka väga tähtis.
YOLO kliendibaasist tuli varem valede andmete tõttu kolmandik e-kirju tagasi.
Kui teha rehkendus näiteks 30 000 kliendi suuruse kliendibaasiga, siis kolmandik klientidest on selles baasis 10 000. See tähendab, et potentsiaalselt 10 000 klienti ei saa ettevõtte reklaami ega uudiskirju kätte. Kui kliendibaasi andmed on kontrollitud ja need 10 000 klienti saaks samuti reklaami kätte, siis kui kasvõi 4% neist tuleks tänu sellele poodi ostlema, on tegemist juba 400 kliendiga. Arvestades, et enamikus kaubanduskeskustes on ostude keskmine suurus 15–25 eurot ja oletades, et neist 400 kliendist sooritab ostu näiteks vaid 20% ehk 80 inimest, siis selle kaudu on tänu õigetele kontaktandmetele ettevõtte käive tõusnud 1200–2000 euro võrra. Seepärast on andmete valideerimine ülioluline.
Enamik kliendiandmeid kogutakse täna ebaefektiivselt ja meetodid ei ole GDPRiga kooskõlas
Tänased kliendiprogrammide lahendused võimaldavad registreerimist suuliselt, kirjalikult või ID-kaardiga. Suuline registreerimine seisneb kliendilt suuliselt küsitud andmete registreerimises, kui klienditeenindaja sisestab need andmed kuuldu põhjal ise vajalikku kohta. Sellisel viisil tuleb kirjavigu sisse kõige rohkem.
Võimalik on registreerida nii ID-kaardi, magnetkaardi kui ka NFC-ga.
Kirjalikult ehk üldjuhul ankeediga registreerimise puhul on tegemist viisiga, kus on vaja paberit ja kirjutusvahendit. Klient täidab sealsed lahtrid ise ära ja annab ankeedi klienditeenindajale tagasi. Vastu antakse siis tüüpiliselt kliendikaart või midagi muud taolist. Mõnel juhul on ankeedi juures ka ID-kaardi võimalus, kus inimene saab ennast registreerida ID-kaardi teel ja siis ankeedi täita. Mõnel ettevõttel on lihtsalt ID-kaardi kasutamise võimalus kliendikaardina, kus ei pea ankeete täitma. Võetakse vaid need andmed, mida ID-kaart võimaldab.
Uue põlvkonna kliendiregistreerimise lahendusest KliendiTahvlist saab rohkem uurida aadressil www.klienditahvel.ee ja lisainfot küsida aadressilt [email protected]
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- KliendiTahvel
Hetkel kuum