Priit Alamäe: toome Eesti majandusse juurde 4 miljardit eurot

Te juhite ettevõtet, mis tegutseb 10 riigis ja millel on 800 töötajat, lisaks on teil kaks väikest last. Ilmselt teil pole väga palju vaba aega. Miks te seda vähest uue erakonna loomise peale otsustasite kasutada? Reformide tegemine tähendab seda, et ajutiselt läheb osadel inimestel võrreldes tänasega elu keerulisemaks, aga pikas perspektiivis läheb kogu ühiskonna elu paremaks. Nelja-aastane valimistsükkel ei soosi pika vinnaga muudatuste tegemist ja ebameeldivatest asjadest rääkimist, sest peamine eesmärk on saada Riigikokku tagasi valitud. Meil tekkis orgaaniliselt seltskond inimesi, kellega koos me tundsime, et võiks proovida meie poliitikasse muudatust tuua. Leppisime juba alguses omavahel kokku, et me räägime asjadest otse ja tegutseme selliselt, et sõltumata (valimis)tulemusest suudaksime iseendale pärast otsa vaadata.

Mis on Eesti majanduse hetke suurimad probleemid? Demograafia, kapital ja ühiselt defineeritud majanduslik ambitsioon. Demograafiast tingitud tööealiste inimeste vähenemine järgmise 20 aasta jooksul – see on meie riigi kõige suurem probleem. Võrreldes teiste riikidega oluliselt kallim ja raskemini kättesaadav kapital on mure meie ettevõtete jaoks. Meie majanduspoliitika ambitsiooni laeks ei peaks olema see, et Eestisse tulevad välisinvesteeringud, vaid see, et Eestis on peakorterid, kes suudavad ennast kas läbi investeeringute või omandamiste sisse osta teiste riikide väärtusahelatesse ja majandustesse.

Mida käegakatsutavat te ettevõtjate heaks ära tahate teha? Tuua järgmise 5 aasta jooksul Eesti majandusse juurde 4 miljardit eurot: 1 miljard läbi riigiettevõtete börsile viimise ja 3 miljardit läbi selle, et me toome vähemalt 50% meie pensionirahast tagasi meie majandusse. Siinne kapitaliturg käima lükata ja viia meie seadustesse, määrustesse ja ka ametnike suhtumisse sisse põhimõte, et ettevõtjaid usaldatakse.

Esiteks energiajulgeolek – me ei tohiks tipuvõimsuste katmiseks jääda lootma ainult merekaablitele.

Teiseks Ida-Virumaa inimesed – Eesti ei saa endale lubada, et praegu põlevkivitööstuses töötavad inimesed on mõne aasta pärast tööta, see tähendaks meile sotsiaalset katastroofi.

Kolmandaks usun ma põlevkivitööstuse potentsiaali, sest juba praegu tegelevad ettevõtjad teadusuuringutega, kuidas põlevkivist teha järjest kõrgema lisaväärtusega tooteid.

Väikesed pensionid on tänaseks Eesti riigi jaoks majanduslik probleem. Mida pensioniealiste vaesusriskiga ette võtta? Meie pensionisüsteem on juba täna defitsiidis, meie pensionäride suhe töötavatesse inimestesse kasvab aasta-aastalt ja ainuüksi selle jaoks, et 20 aasta pärast saaks inimesed sama suurt riiklikku pensioni kui täna, peaks sotsiaalmaks tõusma ligi 40%-ni. Lisaks tähendab rahvastiku vananemine seda, et inimesed kogu arenenud maailmas peavad tulevikus kauem töötama. Täna on küsimus selles, kuidas muutuva struktuuriga tööjõuturul teha ühelt poolt vanemaealiste palkamine tööandjatele atraktiivsemaks ja teiseks anda neile inimestele võimalus väärikalt elatist teenida selle asemel, et ainult riigi poole vaadata. Meie ettepanek on see, et pensioniealiste sissetulekud: pension + palk - vabastada kuni 1000 euroni kõigist tööjõumaksudest.

Mida teha selleks, et majanduslikku jõukust ei toodetaks ainult Tallinnas ja Harjumaal, vaid ka mujal Eestis? Tallinn ja Harjumaa on juba täna ka Euroopa mõistes suhteliselt jõukas piirkond. Siin ei ole meil olulisi turutõrkeid.

Ma suunaks igasugused Euroopa toetusrahad eranditult väljaspoole Harjumaad, sellel võiks olla tuntav efekt.

Teine suur teema on universaalteenuste kvaliteet väljaspool tänaseid suuri tõmbekeskusi – kui mu lapsed saavad igal pool Eestis sama hea kvaliteediga haridust, siis on inimestel vähem motivatsiooni sealt ära kolida.

Kolmas on ühendused – 200 km Eestis on palju pikem maa kui näiteks Saksamaal.

Ja neljandaks peaksime me olema valmis tegema erandeid ja soodustusi investeeringutesse, mis lähevad väljaspoole tõmbekeskusi.