Artikkel
  • Kuula

    Jumalaga juristid! Kas nüüd hakkame lepinguid looma tehisintellekti abil?

    Tehisintellekt (AI) areneb pöörase tempoga ja mitte ükski eluvaldkond ei jää sellest puutumata. Tõenäoliselt on iga teine inimene juba proovinud juturobot ChatGPT-ga suhelda. Viimase paari kuuga on turule jõudnud mitmeid spetsialiseerunud äppe, mis kasutavad ChatGPT-ga sama tehnoloogiat, kuid keskenduvad konkreetsetele valdkondadele. Enim on selliseid äppe just tekstitöötluse valdkonnas, kus nad on abiks sellistes ülesannetes nagu näiteks turundustekstide loomine, veebitekstide optimeerimine ja õigekirja parandamine.

    Neid saame liigitada “pehmemateks” valdkondadeks, millega seonduvad riskid on ettevõtetele pigem väiksemad kui suuremad. Kuid kuidas on lugu juriidika valdkonnas? Kas AI on valmis kirjutama ettevõttele lepinguid ja kui on, kas me ise oleme valmis neid lepinguid usaldama?

    Kas AI suudab juba täna lepingu koostada?

    Kui püüda hästi lühidalt ja lihtsalt kirjeldada, mis asi on leping, siis see võiks kõlada järgmiselt: “Leping on kahe või enama osapoole vaheline kokkulepe, millega pooled võtavad endale teatud kohustused ja/või saavad teatud õigused. Lepingud võivad olla suulised või kirjalikud ning neid reguleerivad lepinguõiguse põhimõtted.” Kui siit edasi mõelda, siis võib kindlalt väita, et mitte ükski AI ei tea iseseisvalt, millisele kokkuleppele osapooled omavahel jõudsid.
    Ometi oleks rutakas selle baasilt järeldada, et ilmselt ei ole AI sel juhul ka võimeline lepinguid koostama. Asi on selles, et paljud kokkulepped ettevõtete ja/või eraisikute vahel on siiski üsna tüüpilised ja need on fikseeritavad tüüplepingute ja lepingumallide abil. Ja selliseid lepingumalle on kogu internet täis. See omakorda tähendab, et nad on jõudnud ka ChatGPT andmemudelitesse. Lisaks sellele leidub internetis palju ka juristide kommentaare erinevatele tüüptingimustele. Seegi info on AI-le kättesaadav. Just see kõik ongi vundament, millele täna rajaneb ChatGPT ja teiste sellesarnaste AI-de võimekus lepinguid koostada.
    Nii võib juba täna igaüks minna ChatGPT-sse ja paluda AI-l luua näiteks töölepingu põhi, korteri üürileping või konsultandi teenuseleping, sealhugas ka eesti keeles. Kui veel käsurida täiendada infoga lepingu osapooltest, muutub lepingu tekst juba selliseks, millele võiks peaaegu alla kirjutada.
    Miks ma ütlen peaaegu? Peamiselt seetõttu, et lepingud, mida ChatGPT ühe käsurea peale koostab on sageli üsna lühikesed ja katavad kõige üldisemaid ja levinumaid tingimusi. See ei tähenda, et AI oleks rumal ja ei omaks infot ka detailsematest tingimustest. Tuleb mõista, et AI töötab teatud mõttes statistilise ennustajana. Ta eelistab luua tulemusi, mis on statistiliselt kõige tõenäolisemad. Ja seega esimese prompti peale toodetud leping sisaldab jaotusi, mis tema andmebaasis kõige sagedamini etteantud kontekstis esinevad.
    Selleks, et saada AI-lt parema kvaliteediga lepingut, tuleb osata oma prompti täiendada, laiendada konteksti ning paluda pöörata tähelepanu konkreetsetele asjaoludele, mis lepingus kajastamist peaks leidma. See on üsna sarnane protsess nagu lepingu koostamine juristi abiga. Ka iga tavaline jurist vajab täiendavat infot, et sünniks hea ja vettpidav leping.

    AI-ga koostatud lepingute ohud

    AI abil lepingute koostamine tundub väga ahvatlev viis, kuidas ettevõte võiks säästa sadu või tuhandeid eurosid õigusabi kuludelt. Seejuures tuleb silmas pidada, et selle kasutamisel võib esineda erinevaid ohte ja piiranguid.
    Esimene piirang, millega tuleb kohe arvestada on see, et ka kõige võimsamad tehisintellekti mudelid ei hiilga kõikides valdkondades. Arvestama peab, et neid on treenitud teatud andmekogude peal. Mida vähemal määral on mingid teemad üldises andmekogus kajastatud, seda ebakindlam on ka nende pinnalt loodud AI tulemus. See lööb eriti valusalt väiksemaid keele- ja õigusruume, sealhulgas eestikeelset õigusruumi.
    Teiseks peab arvestama, et AI treenimine toimub mingisuguses konkreetses ajavahemikus ja põhineb teadmistel, mis olid kättesaadavad tollel ajal. Nii näiteks on värskeim AI mudel, GPT-4, treenitud 2021. aasta sügisel kättesaadaval olnud andmete pinnalt. Seetõttu ei tea ka ChatGPT midagi hilisematest seadusemuudatustest või kohtulahenditest.
    Kolmandaks tuleb silmas pidada, et kasutades ChatGPT-d liiguvad kasutaja sisestatud andmed kolmandale osapoolele ehk OpenAI’le, kes omakorda võib neid andmeid kasutada edasises arendustegevuses. Seega ei ole mõistlik delikaatseid lepinguid lasta koostada ChatGPT-l, sest ei ole võimalik hiljem kontrollida, mis nendest andmetest edasi saab.
    Neljas probleem on seotud vastutusega. Isegi kui AI koostab lepingu, ei saa AI võtta vastutust lepingu sõnastuse või seal esinevate vigade ja nendest tulenevate probleemide või kahjude eest. Vastutus langeb antud juhul ikkagi konkreetsele inimesele, kes lepingu teksti pooltele välja pakub.
    Seega, AI kasutamisel lepingute koostamisel on ikkagi soovitatav teha koostööd õigusekspertidega, et tagada lepingute õiguspärasus ja täpsus ning vähendada võimalikke riske. Eriti puudutab see lepinguid, mis oluliselt erinevad tüüplepingutest, on sisult keerukamad ja võivad sisaldada ettevõtetele suuremaid riske.
    Kokkuvõtteks võib öelda, et AI arenguga on tõepoolest muutunud võimalikuks see, et AI abil saab luua lepinguid. Seda saab teha juba täna, kasutades kõigile kättesaadavad tehisintellekti tööriistu. AI-maailm areneb pöörases tempos ja sealjuures ka tolle võimekus olla üha parem juriidiline nõustaja. Juba läbiviidud katsetused on näidanud, et GPT-4 on võimeline läbima USA advokatuuri eksami paremini kui enamus juuratudengeid. Sellele vaatamata tuleb veel mõnda aega olla AI poolt loodud lepingute suhtes üsna tähelepanelik, teadvustades endale sellega kaasnevaid ohte. See on eriti oluline just väiksemates keele- ja õigusruumides nagu Eesti. Nii võib öelda, et juristidega jumalaga jätta me kindlasti veel ei saa, kuid ehk saame me neid veidi vähem tüüdata triviaalsete lepingute loomisega. Oluline on meeles pidada, et kirjalik ning digiallkirjastatud leping on alati parem kui suuline.

    Agrello’s oleme alustanud oma AI-teekaardi elluviimisega. Meie visiooniks on luua tehisintellektipõhine juriidiline abimees, keda me kutsume Agrello Codriver’iks. Esimese sammuna tutvustame Agrello Codriverit lepingute lugejana. Agrello platvormil on nüüd AI abiga lihtne esitada lepingu kohta Codriverile erinevaid küsimusi ja otsida faili sees konkreetseid lõike. Tegemist on muidugi alles esimese sammuga pikal teel, kuid juba täna suudame luua lisaväärtust, mis varem kättesaamatu oli.

    Kui sinus äratas käesolev lugu uusi mõtteid ja sinu ettevõte on lepingute halduse platvormi kasutamisest huvitatud, siis miks mitte valida just Agrello oma partneriks.

    Tule ja proovi ise tasuta järele Agrello kodulehel või loe www.agrello.io lähemalt, kuidas kliendid on Agrellot seni kasutanud!

    Jarmo Tuisk on Agrello tootearenduse juht. Artiklis kasutatud pildid on autori looming koostöös tehisintellektiga.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Väikeinvestor jäi töötukassa ja maksuameti vahele lõksu – sama saatus võib oodata tuhandeid
Päikesepaneelid katusel – teine aasta tõi võimsa tulu
Narvas on üle tuhande korteri ikka veel erastamata: mis neist saab?
Raadiosaated
Äripäev eetris: Putini maailm upub Dnipros
Nova Kahhovka hüdroelektrijaama tammi purustamine Ukrainas peegeldab muu hulgas Kremli ladviku meeleheidet, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Nova Kahhovka hüdroelektrijaama tammi purustamine Ukrainas peegeldab muu hulgas Kremli ladviku meeleheidet, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Mihkel Nestor: liiga kallis elu peatab nii majanduskasvu kui inflatsiooni
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Mihkel Nestor: liiga kallis elu peatab nii majanduskasvu kui inflatsiooni
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Inflatsioon muudab luksuslikud käekotid ostjale taskukohaseks
Luksustööstus on tunnistajaks aeglustumisele, kuna tarbimiskulutusi mõjutavad kõrge inflatsioon ja hirm globaalse majanduslanguse ees, vahendas Yahoo Finance.
Luksustööstus on tunnistajaks aeglustumisele, kuna tarbimiskulutusi mõjutavad kõrge inflatsioon ja hirm globaalse majanduslanguse ees, vahendas Yahoo Finance.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Kullafond: noor miljonär hoiab abikaasaga rahakotid lahus
Äripäeva raadio igihaljaste saadete sarja seekordne saade oli esimest korda eetris 2022. aasta juunis.
Äripäeva raadio igihaljaste saadete sarja seekordne saade oli esimest korda eetris 2022. aasta juunis.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Cleantech: kuidas Eesti iduettevõte Bangladeshis maailma päästab
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Kõik Rohepöörde artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Investeerimispankur rabeles mülkast välja ja sai tõeliseks börsihaiks
Auto|Piloot. Porsche Cayenne on jätkuvalt vahelduvate olude äss Äripäeva värske auto eri kaanelugu
Omavoliline sillaehitus tõi ettevõtjatele jama kaela: "Mine või hulluks!"
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Pulliturg jätkub: S&P 500 lõpetas nädala kõrgeimal tasemel alates augustist
Aktsiad tõusid reedel, kui investorid seedisid läbi kahe suurima Ameerika autotootja uue koostöö alustamise ja valmistusid Föderaalreservi järgmiseks otsuseks intressimäärade tõstmise kohta, vahendas Yahoo Finance.
Aktsiad tõusid reedel, kui investorid seedisid läbi kahe suurima Ameerika autotootja uue koostöö alustamise ja valmistusid Föderaalreservi järgmiseks otsuseks intressimäärade tõstmise kohta, vahendas Yahoo Finance.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Kullafond: noor miljonär hoiab abikaasaga rahakotid lahus
Äripäeva raadio igihaljaste saadete sarja seekordne saade oli esimest korda eetris 2022. aasta juunis.
Äripäeva raadio igihaljaste saadete sarja seekordne saade oli esimest korda eetris 2022. aasta juunis.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Keskkriminaalpolitsei uurib Olerexi võimalikku rohepesu Lisatud Olerexi kommentaar
Keskkriminaalpolitsei ja keskkonnaameti ametnikud puistasid eile Olerexi kontorit, et selgitada välja, kas Olerex esitas maksuametile teadlikult valeandmeid seoses biokütuse nõudega.
Keskkriminaalpolitsei ja keskkonnaameti ametnikud puistasid eile Olerexi kontorit, et selgitada välja, kas Olerex esitas maksuametile teadlikult valeandmeid seoses biokütuse nõudega.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.